Kui mina trenni jõudsin olid teised juba minema lipanud.
Jooksin siis üksi.Kaks alumist pilti iseloomustavad väga hästi seda jooksu. (Ülemised pildid on kella viiesest udust Tartu linnas)
.jpg "Õhtune Tartu ja jooksutiir pimedatel radadel.")
Ühteaegu pime-õudne ja pime-maagiline.
Järgmine kord tuleb pealamp juba kaasa haarata - või siis Annelinna suunas joosta.
40 minutit ja 5 km.
Et 40 minutit kätte saada jooksul lõpus mitu korda üle silla ringe :) (Silla alt läbi ja üle silla, jälle silla alt läbi ja üle silla)
Harjutused olid seekord... raskemad teostada. Ja täna puusapainutaja lihas annab tunda. Kõik need kõhulihaste ja korsetilihaste harjutused annavad ju ka sinna oma põntsu.
Huvitav, kas venituse osa ongi alati nii üürike?
Koju jõudes oli S'il kõht juba nii tühjaks läinud, et ta oli ise õiges konditsioonis (käsitööõlle abiga) õhtusööki valmistama. Mina sain lihtsalt kuuma dušši nautida ja diivanil lösutada kuni klaas veini mu kätte ilmus ja salatitaldrik end täitis.
Jah, kipub venitus tõesti olema just nii üürike. Keegi ei keela muidugi halli kauemaks jääda ja ise kõik vajalik läbi venitada. :)
VastaKustutaEks suur osa läheb järgmisesse trenni edasi ja venitab korralikumalt pärast seda :)
Kustuta