Hommikujooksud #76 - #78

Fotosüüdistuseta jooksudest on kõige keerulisem blogida.

Rahulik jooks

Laupäevase jooksu #76 proovisin teha pigem rahuliku 6,2 km ning õhtul tegin juurde ka 30 tundi joogat/venitamist. Järgmisel päeval oli tunda, et reie tagumised lihased pole tükk aega venitada saanud ja seega olid suurest üllatusest ja uuest sensatsioonist valule teed andnud. Siiani ei ole olukord paranenud :)

Jooksutrenn

Pühapäeval sain pärast paari Tähtvere pargi ringi taas kokku õega kellega erinevaid keksimisi, sibamisi ning hüplemisi teha. Seejärel suundusime laululava nõlvale, et sealt üles sprintida. Distants oli meeldivalt lühike (järelikult järgmine kord peab pikema tõusu valima) aga 5 korda sealt üles vuhiseda andis lõpuks tunda küll.

Saatsin õe mööda jõe äärt sillani ja otsustasin ikkagi ise veel ühe tiiru Supilinnas teha. Ilm oli ilus ja tuju  oli hea. Ja raamat oli huvitava koha peal… Hommikujooks #77 kujunes seega 7,5 km pikkuseks

Lumepühad

Esmaspäeval olin isegi kella jooksu tarvis helisema pannud õhtul kuid hommikul tundus see kõige jaburam idee üldse. Kolm päeva järjest joostud, eile veel keksitud ja sprinditud, lihased paigast venitatud… kas ma tahan tõesti jooksma minna? Tuli välja et ma olin enda ümber veenmisel väga edukas ;) Ja kui tööle minnes mingit jama taevast sadas, mis päeva jooksul korralikuks lumekihiks moondus… no siis ei tahtnud isegi lõuna ajal kesklinna jalutada.

Mossitusjooks

Tänane hommikujooks #78 oli pigem mossitusjooks. Ma olin juba mõtetes kevadpuhastuse teinud ja rõõmustanud, et ei ole enam vaja naastude klõbinal asfalti ja jääd talluda. Olin ka talvised jooksuriided ära paigutanud. Seeeest sain üle pika aja jälle tervitada Anne kanali ringi ratturit, kes terve talv vist on järjepidevalt seal hommikuti trenni teinud. Ka temal oli kevadisem rattakostüüm selga pandud ning kindad ei olnud enam nii paksud. Noogutasime teineteisele. Tulemus tavapärane 6,2 km. Ootan juba seda, kui saan (kuival asfaldi ja päikesepaistel) jälle kiiremaid lõike sisse toppida sellesse jooksu.

Hommikujooks #75 - 3/4 tehtud :)

Olen oma esialgsest plaanist oluliselt maha jäänud. Tundub, et kindla aja tagant tabab mind järgmine häda.

Tagasivaade hädadele

• Ca 30. jooksu kandis tuli puusapainutaja lihase põletik, mis võttis paariks nädalaks rajalt maha. Algas see lihtsalt puusavaluga, mida pidasin "valesti magamiseks" ja lõppenud... ega vist ei olegi - lihtsalt istuva töö juures on mul tekkinud harjumus vahetevahel kusagil nurga taga venitamas käia. Pole paha tulemus.
• Ca 60. jooksu juures tekkis... maitea - motivatsioonipuudus vist, mida ma proovisin endale mitut moodi lahti seletada.
• Ja pärast 72. hommikujooksu sain ma lihtsalt tükk aega kodus passimist harjutada palaviku seltsis.
• Mis siis saab kui 100 täis tiksub?

Minu algsed eesmärgid, mis pidid mind veebruaris viima number sajani:

1. Jõuda nädalas vähemalt viiel hommikul jooksma. Hommikujooks võib olla lühike - ca pool tundi.
1. Teha regulaarselt ettekirjutatud harjutusi puusastabiliseerijatele ja tuharalihastele.
2. Teha vähemalt 2 korda nädalas joogat.
3. Rullida pärast iga jooksu.
4. Alustada targalt kõnd jooksuga vaheldumisi (kolm kuud pausi pole naljaasi!)
2. Jälgida toitumist - minu jaoks tähendab see eelkõige seda, et tuleb süüa hommikusööki.
3. Parandada järgmisel suvel poolmaratoni aega ja ehk jõuda ka sügisel maratonile. (vohh nüüd on see siis kirjas!)

No märts on peaaegu lõppemas ja ma jõudsin oma eesmärgiga 3/4 peale. Mis siis ikka, ega ma alla ikka ei anna ja küll see 100 täis ka tiksub :)

Pärast puusapainutaja probleeme vedasin jooksukrdade arvu 4x nädalas. Ma arvan, et see oli tark otsus. Harjutused, jooga ja rullimine tulevad ka vahetevahel meelde. Kõnd-jooks ei ole enam ammu teemaks. Hea meel on, et vähemalt igal jooksuhommikul ma tõesti söön hommikust. Viimasel kahel hommikul näiteks kreeka jogurt, külmutatud metsmaustikad ja Cini Minis hommikuhelbed (minu LEMMIKUD ja ainukesed hommikuhelbed, mida ma söön ca 4 pakki aastas vist). Nämm! Maraton... ma nüüd ei tea, ma enne keskendun nendele poolmaratonidele, mis plaanis on ja eks sealt näeb edasi.

Üks uus eesmärk on aga juurde tekkinud:

• Igal reisil ja igas uues kohas uut keskkonda joostes avastada. Näiteks jooksud Sakasmaal (1 ja 2) ja London. Varsti lisandub sellele London vol.2
  

Ja tänane jooks

Vot nii. Ja täna jooksin pilvises Tartus 4 km ja arvasin pool jooksu, et pulsiandur peksab segast ja kiusab mind näidates pulssi kõigest 136 bpm. pärast analüüsides  lõplikku pulsi graafikut vist oligi selline eriliselt kerge jooks alguses. Kuni ma üle silla jooksin ja see pulsi üles viis.

Hommikujooks #74 Robert Jordaniga

74. jooks

Hommikujooksude paus annab tunda - pulss on kõrgem ja võhma vähem. Küll aga sain valutavad jalad "lahti" joosta. Läks umbes kilomeeri jagu, et jalad liigutamisega ära harjuksid ja enam lihasvalu tähele ei paneks. DOMS.

4,2 km

Audioraamatu seltsis jooks

Olen taas audioraamatute lainel. Pärast 50 halli varjundi filmi vaatamist tuli tahtmine "edasi vaadata". niisiis otsisin välja audioraamatud kahest järgmisest osast. See sai lõpuks läbi. Olgem ausad - need raamatud ei ole isegi hästi kirjutatud. Samas ära ka panna ei saa.

Mul oli täna aga hea meel jätkata HEA raamatu kuulamist. Robert Jordani Wheel of Time 11. raamat. ca poole aasta eest jäi see mul pooleli, kuna ma solvusin autori peale, kui ta minu lemmiktegelase kinni lasi püüda. Trots tuli sisse ja ei tahtnud enam edasi kuulata. Kuna aga ma ei tea, kus see koht täpselt oli siis ma kuulan terve 11. raamatu uuesti :)

Hommikujooksud #71-73

Nelja nädala jooksul kolm hommikujooksu

Põhjus nr 1 - enneolematult hea uni hommikuti, lõunati ja õhtuti…

Põhjus nr 2 - enneolematult korralik grippi haigestumine…

Kokku teevadki need kaks põhjust nelja nädala kohta kolm hommikujooksu.

Viimane jooks enne haigestumist - Hommikujooks #72

Gripi esimese päeva hommikul

Mul on kuidagi eriline oskus minna haiguse esimesel päeval jooksma. Seekord olin eelmisel õhtul riided juba välja sättinud, et end jooksma minema motiveerida (töötas!) aga tagasi jõudes oli kohe eriliselt s*** olla. Otsustasin tööpäeva kodust teha. Selleks õhtuks tõusis palavik 39 kanti ning järgmised 5 päeva olin püsivalt palavikus. Kodus istumine tüütas kohe täitsa ära. See kogemus oli kehale vist päris ränk, sest nädal pärast tööle naasmist oli piisavalt nõrk olla, et hommikujooksudest loobuda.

Esimesed tööpäevad tegin Tallinna kontoris ühe minu jaoks olulise ürituse tõttu (mis pärast ma ka arsti soovitusele vastupidiselt veidi liiga vara tööle naasin). Seal on aga päris palju jooksmist esimese ja neljanda (ja kõikide vahepealsete) korruste vahel. Esimesel päeval võttis ikka paar korda silme eest virvendama kuni ma harjusin treppe võtma teosammul ning korruste vahel puhkama.

Esimene jooks pärast grippist taastumist - Hommikujooks #73

Minu õde oli see, kes mind lõpuks uuesti välja utsitas. Tal oli vaja treeningpartnerit, kellega koos jooksuharjutusi teha, sest üksinda näeb see ju eriti kentsakas välja.

Muide - jooksuharjutused on päris jubedad. Ei  mitte siis kui sa neid parasjagu sooritad - siis on lõbus ja kerge. Aga järgmisel päeval roomad sa hommikul esimese asjana valuvagisti suunas.

Nende paari nädalaga on aga jooksuolud oluliselt paremaks läinud alustades teeoludest ja lõpetades temperatuuriga. Kohe rõõm oli jälle liigutada. Küll aga on vorm vahepeal põntsu saanud või siis on raske gripikulg ikka veel kehas sees. Tundub et sel nädalal jooksen ma jälle pulsi järgi, mitte tempo järgi. Aga mul on tegelikult lihtsalt hea meel jälle joosta!

Hommikujooks #70 Londonis

Joostes uusi kohti avastada on üks minu lemmik turistiks olemise viise

Kuu aja eest sain lõpuks käidus Londonis. Seni oli see koht õnnestunud alati minu eest minema põigelda. Üks kord eriti napilt, kui ma juba Lennujaamas ootealas olles otsa ümber keerama pidin.

Jah ma olen selle postituse kirjutamisega võtnud liiga palju valmistumiseaega. Vabandused :)

See selleks - seekord õnnestus! Ja kuigi paljud vaatasid mind imelikult (puhkuse hommikul võõras linnas ka vaja trenni teha? Lisaks kõigele muule kõndimisele?), pakkisin kaasa ka jooksuasjad. Laupäevane päev kujunes seega ülipikaks, millele aitas kaasa ka ajavahe. 

Hommikujooks algas väikese mobiiliorienteerumisega ja kulges läbi tüüpiliste ridakate. Eesmärk oli jõuda parki, pargiserva pidi edasi ja ringiga tagasi.

.

Jooksjaid oli väljas päris palju ning enamus oli oluliselt kergemat riides kui mina. Tulles jäätunud Tartust oli see omajagu veider pilt. Eks neil pehmemas kliimas ei ole vist väga vajagi investeerida talvisesse jooksuvarustusse. Saab ka ilma hakkama.

Jooks oli täis väikesi peatumisi et uurida tänavasilte, teha pilti või teha kindlaks, kas lähed ikka õiges suunas. Aga nii see oligi mõeldud. Seeest sai sellevõrra teha kiiremaid läike. Ilm oli mõnus ja tee oli kuiv - nii meeldiv vaheldus Eestile.

Kergliiklustee Victoria Parki'is

Muuhulgas avastasin ka kanaliäärset elu. Ka jõe peal on võimalk omada ametlikku elukoha aadressi

Unustasin kellal õigel ajal Start nuppu vajutada :)

Nippe võõras linnas/riigis jooksmiseks

• Ma uurisin ennem reisi põhjalikult kaardi abiga, kuhu mul on mõistlik joosta. Sealhulgas kasutasin Google Streetview abi.
• Lisaks sellele vaatasin ma enne kallisse interneti alasse jõudmist koduses Wifi võrgus kaardilt jooksurada ka oma telefonis, sest siis salvestab telefon selle kaardijupi mõneks ajaks oma mällu ning võõras ja kallis riigis olles polnud kaadri laadimise kriisi. Kogu Londonis oldud aeg oli telefonis internet välja lülitatud.
• Ma planeerisin lühema ringi, kui muidu (terve päev kõndimist oli ju ees!)
• Ajavahe "kinkis" mulle hommikul kaks lisatundi, mis tähendas, et ma sain korralikult magada aga samas oli  kell veel ikka piisavalt varajane, et jooks sisse mahutada.
• Minimaalne jooksuvarustus eraldi võrgust kotis, mis lasi neil pärast veidi hingata.
• Travel size pudelikesed šampooni ja muu vajalikuga. Kui ööbida hotellis pole isegi seda vaja. See aitab koti kaalu vähendada.
• Geel-sisetallad minu linnasaabastel. Kõndisime linna peal kokku sel päeval ca 24 000 sammu. Tänu lisa taldadele ei olnud jalad õhtuks makaronid.
• Hommikul kiire hommikusöögi batoon enne jooksu ja tavaline vesi. Aitas vältida hangry-olekut, sest hommikusöök pärast joosku venis pisut. Tegu oli ju valentinipäevaga, ning paarikesed olid kõik soovitatud hommikusöögi kohad üle rahvastanud.
• Võõras kohas joostes pistan ma alati koos võtmetega taskusse kas sularaha või pangakaardi - igaks juhuks. Pluss pangakaardi peal on minu nimi. Hotellist jooksma minnes on õnnetuse korral kiir-reageerijatele abiks ka toakaart.
• Enne välja astumist mõtlen korraks üle kuidas ma telefonis kõige vähemate liigutustega saan valida hädaabi numbri. Minu puhul on see siis lockscreenilt otse emergency call funktsionaalsus.