Teistmoodi advendikalender

Jõulud käes

Ongi aeg sealmaal, kus lastel on võimalus avada advendikalendril viimane aken ja pista põske kõige suurem šokolaad. Meil oli aga sel aastal teistsugune advendikalender (ja aegaajalt käisid päkapikud ka midagi saabastesse puistamas). Mõtlesime välja erinevaid tegevusi, mida koos teha jõuluootuse ajal. Kuna see aeg on niikuinii tihe, siis me ei hakanud eriti stressi tekitama ja tegime jõuluteemalisi tegevusi siis, kui nende koos nautimiseks ka aega oli.

LibaLandi advendikalendri kokkuvõte:

1. Üks esimestest asjadest, mille valisime oli hea ja lihtne - jõulutähe valmine. Jõulutäht oli ilus, aga ainult umbes nädal aega. Nüüd on viimnegi leht talt langenud. Kahju. 
2. Koos käisime ka Tartu jõululaadal ning tegime teineteisele mini-jõulukingitused. Mina sain pisikesed inglikesed ja pehmed südamed jõulupuu eheteks ja S sai hea Itaalia veini.
3. Käisime ka Café Truffé kuuma šokolaadi joomas ühel õhtul, kui kõht oli hirmus tühi, kodus süüa ei olnud ja tegema ka ei viitsinud hakata.
4. Kuuse toomine  lükkus edasi peamiselt meie erinevate arusaamade tõttu, millal on õige aeg kuusk tuppa tuua.  Minul on sel aastal jõulutunne juba oktoobrist alates. Oleks vabalt võinud ka juba siis tuua. S millegi pärast arvas, et võimalikult vahetult enne päris pühi on sobilik kuusk sisse tuua. Kui üldse. Kompromiss oli kusagil seal vahepeal :)
5. Minu suurel pealekäimisel õnnestus meil ka jõululodjas sees käia, teed juua ja lodjafilmi vaadata.
6. Piparkookide küpsetamise töö oli ainuke, mida PIDI tegema, sest olin lubanud neid tööle kaasa tuua teistelegi maiustamiseks. Minu teha oli rullimine ja suure südame vormiga küpsiste välja lõikamine. S valvas esialgu ahju ja pärast sai enda kaela kaunistamise töö.
7. Plaanis oli ka sõpradele või vanematele päkapikku mängida ja neile midagi valaja ukse ette poetada. Sellega on veidi pikem lugu. S'il on juba pikemat aega üks vana võlg oma sõbra ees ja mina olin ka lubanud... niisiis käisime Abakhanis, valisime välja materjalid ja hakkasime koos keepi õmblema. See pole veel küll täiesti valmis, aga veel on õige vähe teha jäänud.
8. Üks õhtu sai ka mängitud sõpradega jällegi üht piinavalt pikka lauamängu Eldritch Horror. Kuus (!) tundi läks sellele. Kui ma lauamängu õhtu mõtte kalendrisse kirja panin ma ei osanud arvata, et sõrme asemel terve käsi haaratakse :D Tegelikult oli ikka vägev mäng. Isegi üli pika kestvuse ja valutava selja kiuste.
9. Algne plaan minna välja sõpradega hõõgveini jooma sai uue kuue - sõbrad tulid ise veinipudelite ja üle 12 erineva juustuga ning meil oli juustu maitsemise pidu. Ma vaaritasin hõõgveni kõrvale. Oma maitsestatud hõõgvein on kuidagi oluliselt mõnusam, kui poes müüdav piirituse mekiga rüübe.
10. Õleeile õhtul sai lõpuks teostatud see kõige lihtsam - jalutuskäik linnas. Ma olin seda ikka edasi lükanud lumelootuses. Lõpuks oli ilmataat helde. Tulime tagasi Toomemäe kaudu ja ehitasime isegi ühe lumememme!

Mis meil siis tegemata jäi ja mis veel tehtud saab?

• Kink tuleb kingisaaja ukseni toimetada.
• Kuusepuu ehteid valmistasin üksinda
• Fotograafil oli palju õppida - ehk siis kunagi hiljem tulevad need FB ja LinkedIn pildid ka
• Küpsistest ja muust magusast on süda läikima söödud - niisiis ei mingit küpsiste küpsetamist. Enne tuleb sügavkülma veidi ruumi teha, et saaks sinna küpsise toorikuid varuda.
• Uisutamine/kelgutamine - no tegelikult - eile õhtul hetk pärast sed akui ma ütlesin, et mina küll pepuli ei käi ma libastusin ja libisesin Toomemäe nõlval veidi - kas see loeb?

Hommiku ujumine

Viimastel päevadel olen jälle neelanud tablette. Narkomaani tunne tuleb juba peale. Pühapäevane pikk jooks vist ikkagi ei olnud hea mõte - kahjuks. Kas on võimalik, et jooksu ajal pole MIDAGI aru saada, et oleks valus või peaks lõpetama? Mul jooksu ajal pole viimasel ajal mingeid muresid olnud, aga vot pärast jooksu - siis on teine teema ja terve parem külg saadab hädasignaale. Küll suhteliselt nõrku, aga ma olen valvsaks muutunud nende suhtes. Muidu on varsti jälle valus isegi astuda.

Niisiis ma võtan põletikuvastaseid tablette.

Ja jooksmise asemel käisin täna hoopis ujumas. 1100 m sai täna sulistatud. Naissoost ujujaid oli küllaltki vähe - ju nad siis kõik juba vaaritavad jõuluroogasid.


Piparkookidest on isu täis - bring on the cabbage and meat, I say!

Häid jõule! Jõuluhommiku hommikujooks #50 - tehtud

Jõulud käes

Väike tiir.

Mõnus tunne.

Hommikujooksud on poole peal!

Kütus jooksmiseks jõulukuul - piparkoogid loomulikult!

Hommikujooks #49

Proovisin, mis ma proovisin ära punnitada selle hommikujooksu imelise poole maa tähise - 50 jooksu - ei õnnestunud eelmisel nädalal. Ei olnud tähtedes ka esmaspäeva hommikul. Pühapäeval sai seeeest ette võetud pikem Supilinna-Anne kanali ring - 8,6 km.

Kuna mingi ilmataadi vingerpussi tõttu tuiskas mulle seda lume-vee segu terve aeg näkku, olenemata sellest, kas keerasin enda arust tuulele selja, ei hakanud ma telefonisilma väljavõtmisega riskima ja pildid jäid tegemata.

Jooks oli üks pikemaid viimasel ajal. Oleks võinud ka pikemalt joosta, aga tegin selle asemel sisse hoopis kiirenduslõigud. Õhtul oli puus veidi valus.

Parim piparkoogi taigna retsept

Aga et ei tuleks piltideta postitus jagan hoopis enda piparkoogitaigna retsepti. Aasta oli siis 2010, kui ma võtsin ette 6 erinevat piparkoogi taigna retsepti ja proovisin neid kõiki. Interneti avarustes on retsepte palju ja peretraditsioonides veelgi enam. Samuti on maitsed inimestel erinevad.

Mis mulle, sõbrannadele ja perele just selle retsepti võitjaks kuulutas?

• Taigen tuleb väga hästi rullitav ja elastne. Isegi ülejäävad servad saab ilma suurema mureta uuesti välja rullida ja piparkoogi esteetiline väärtus ei muutu mitte üks teps. Maitse ka muidugi mitte. 
• Taignasse minev searasv annab piparkookidele iseloomuliku krõbeduse. Minu kogemus ainult võiga tehtud taignaga on, et lõpptulemus jääb nätske. Sama kehtib muretaignaga. Margariini ma ei armasta mitte üldse.

Piparkoogi taigna koostisosad:

Piparkoogi taigna koostisosad

Kuidas teha piparkoogi taigent:

Siirupi keetmine:

Kuumuta 200g suhkrut sügavas paksu põhjaga potis nii kaua kui suhkur on sulanud ja tekib ilus kuldpruun värvus. Valada kiiresti liigutades juurde 200g keevat vett. Nüüd sega sinna veel 200g suhkrut juurde, sega nii kaua kui suhkur on sulanud.

Kõige parem on kasutada silikooniga kaetud visplit.

Taigna segamine:

Sulata või ja searasv soojas siirupis. Lisa maitseained. Lase natuke jahtuda ja lisada lahti klopitud munad (siirup ei tohi olla tuline!). Lisa jao kaupa soodaga segatud jahu ja sega/sõtku kuni

taigen tuleb käte küljest lahti ja on jahtunud. Kõik see tegevus toimub samas potis, kus algselt kees siirup.

Vormi toidukile abiga pätsikesed ja jäta külmkappi maitsestuma vähemalt ööpäevaks. Ei tee ka paha lasta kauem seista.

Näpunäited

Kõige aeganõudvam ja närvesöövam tegevus on siirupi keetmine, ülejäänud läheb lihtsasti ja ongi paras kogus taigent pühadeajaks valmis. Mina tegin sel aastal vanast harjumusest topeltkoguse taigent. Osa olen saanud ära kinkida ja õnneks on mul ka maiad kolleegid, kes piparkoogile selga ei keera.

Minu kaunistamise meetod on lasta see töö elukaaslasel ära teha  pritsida glasuur siksakina peale ja peale asetada M&M's šokolaadi nööbid. Töö kiire ja ilus. Maitsenüanss on võrratu. Kõik piparkoogid peaks katma šokolaadikommidega!

Skautlik jõulupuu ja hommikujooksud jätkuvalt pimedas

Jõulukuuse disain 

Inspireeritud hobidest ja kõige  läikivamast varandusest, mis kodus muidu enamus aastast niisama seisab (umbes nagu traditsioonilised jõuluehtedki).  Jõulutäht langetab meil praegu kõigest nädalakest laua kaunistamist oma viimaseid lehti. Kuusk ei tundu üldse janune - loodan, et seegi kohe pudisema hakka.

Puuseibid lõikasin, lihvisin ja puurisin koos ema poolse vanaisaga juba oktoobris - jah, mul oli tõesti juba siis jõuludeks plaanid alanud! Lumehelbemustreid olen viimased kuu aega järgemööda neile peale disaininud ja põletanud.

Ja mis kõige olulisem - alt on kuusk ka paista!

Millal see stressivaba jõuluaeg algab?

Esmaspäeval sain ma teate, et skaudimaja ette laetakse kohe-kohe maha 10 rummi puid. Plaanid nädalavahetuseks talgulised kokku ajada lendas korralikult uppi. Sellest tulenevalt tuli improviseerida ja juba niigi tihe teisipäevane graafik sai veelgi tihedamaks.

Teisipäevane super tegus päev koos hommikuujumisega

7.05 - Sõpradega ujuma
8.30 - Tööle
12.00 - puude tassimine skaudimajas kahe abilisega ja kiire lõunasupp sealsamas
13.30 - Sulemehe lattu skaudijuhtidele jõulukinke valima
14.xx - tagasi tööl
17.30 - taksoga koju (sest spordikotti ja kastitäit kalendreid ei ole meeldiv lisaks käekotile jalgsi koju vedada)
18.10 - elegantne hilinemine skaudi jõulupeole
Laste juhendamine ja lootmine, et keegi end liiga tõsiselt ära ei kõrvetaks puu põletamise kolviga. Sel aal sai  ka ülejäänud küttepuud tublide skaudijuhtide poolt sisse veetud
21.xx - õhtusöök Rabarber restos
22.xx - hunnik pesu pessu-kuivama ja siis tuttu

Päris väsitav... tuttu minnes oli mul mingi illusioon, et ma lähen järgmisel hommikul jooksma.

Kolmapäevane hädine valupäev

Ärgates ma liigutasin natuke teki all ja (mulle tundus et) terve keha oli valus ja kange. Selge - äratus 1,5 tunni pärast. Esimese asjana valuvaigisti sisse. Päeva peale aga sain aru, et tegelikult valutas ainult üks käsi möödapääsmatult. Ülejäänud keha funkas täitsa normi piires.

Neljapäevane hommikujooks #47

6 kilomeetrit, mis algasid täitsa pimedas ja lõppesid (peaaegu)valges. Järjest enam on kõhe tunne pimedas joosta - miks ei ole Eesti kaubandusest saada minimalistlikku jooksuks sobivat helkurvesti? Kõik, mida ma näinud olen tunduvad väga ebamugavad. Ühe enda jaoks perfektse variandi leidsin USA tootjalt...


Amphipod Unisex Xinglet Pocket Reflective Visibility Series

Tundub, et mingi oluline muudatus on toimunud hommikujooksudes - distantsi osas enam 3,5 km ei rahulda. Ei anna nagu trenni mõõtu välja. Ja nii ma siis jooksengi Anne kanali marsruuti ja trehvan iga kord üht hommikust jalgratturit sealsamas trenni tegemas.
Puude tassimise käsi valutab ikka veel :)

Seekord ei kustunudki jõulutuled minu saabudes

Hommikujooks #46 - praegu on ju täitsa jooksuilmad! (ja neid jätkub kuni jõuludeni kindlasti veel...)

Peaaegu nädal ilma hommikujooksudeta

Jah - puus ikka ei taha kuidagi pikemalt vastu pidada. Millal ma selle puusapainutaja lihase lõpuks põletikuvabaks saan? Nädal ilma jooksuta ehk aitas, sest täna hommikune hommikujooks #46 oli jälle tore.

Hommikujooks #46

Tänast hommikujooksu alustasin ma kaks korda. Eesimene kord tulin välisukse juurest tagasi tuppa, sest kell keeldus treeningut alustamast ja palus laadimist. Väike vaagimine ja otsustasin siis veidi laadida teda. Nii kaua sõin banaani ja tegin lihasharjutusi. Kui aku näitas 7% taset lõppes ka minu kannatus. Tagasivaadates oleks siis ju võinud juba 10% ära laadida, poleks kell poole tagasitee peal treeningut lõpetanud.

Atlantisel on uued tuled - UFO maandumise rada.

Jälle sai jooksu alustatud pimedas :) väga romantish.

Teistmoodi advendikalender

Jõulutunne on mul sel aastal imelikul kombel juba alates oktoobrist. Detsembri alguses aga ei olnud meil piisavat entusiasmi kodus ja advendikalender šokolaadidega ei jõudnud ka meie seinale. Seega tekitasin meile testmoodi advendikalendri.

Hunnik erinevaid jõulutegevusi on välja kirjutatud ja idee poolest me iga päev valime sealt S'iga midagi, et seda koos teha. Kuna meil on ga olnud mitmeid päevi, kui lihtsalt ei jõua midagi jõululist teha, siis tuleb mõni kord mitu asja korraga teha. Näiteks eile käisime külastasime Raekoja platsil Jõululotja ja pärast käisime valisime kuuse välja.

Jõululodja katusel advendikontserti kuulamas

Kuusk sai kaunistatud kõige edevama kraamiga, mis kodust leidsime - slingid ja ekspressid ja muud karabiinid muidugi ka said kõik okste külge kinnitatud, et julgem oleks. Ja sekka ka mõni minu valmistatud puust jõulupuu ehe :)

Pilt järgmise postitusega.

Esimene ööorienteerumine

Nelijärvel taskulambiga metsas

Seoses tiimiüritusega Nelijärvel sain esimest korda proovida sellist trenni nagu orienteerumine. Öösel.

Ettevõtmine oli lahe ja eriti äge oli asjaolu, et mina sattusin olema sellise tiimi kapten, kus oli kambas ka orieteeruja, kes oli sealtkandist pärit. Lisades kompotti veel sutsu sportlikku hasarti ja tahtmist saime ka auhinnalise esimese koha.

Võidukas :)

Teised avaldasid nördimust, et fortuuna oli meile liialt hea tiimi valinud - üks on orienteeruja ja "teine elab ju metsas". Vot selline kuvand minust, kui skaudiplikast. Meie kolmas tiimiliige oli ka vägev :)


Ainuke paha on see, et seda trenni ei saa mitte kuidagi hommikujooksuks nimetada, kuigi valgustase on hommikujooksudel viimasel ajal peaaegu sama :)

Peod, ballid, tants ja hommikujooks #45

Sünnipäev, Treffenri ball, tantsutrenn ja valusad varbad

Tegelikult pole ju üllatus, et selle nädalavahetuse tulemus on valusad varbad. Kusjuures see ei ole üldse seotud kuidagi S'i tantsuoskusega (ma tean juba, et kinnise varbaga kingad on vältimatu). Lihtsalt tantsida sai kohe päris palju sel nädalavahetusel. Alustasime kitsas Linnamuuseumi koridoris. Jätkasime samal õhtul rock'n'rolliga Treffneri ballil ja lõpetasime pühapäeva õhtul trennisaalis. Tango tuli koos promenaadiga välja - juhuu!

Rock'n'roll baby! (pildi autorit polnud võimlaik tuvastada?)

Ma olen käinud kaheksal Treffneri ballil. Esimene aasta oli eriline, teine aasta oli erilisem. 2006 korraldasime Treffneri balli meie ise. Mina olin Balli perenaine, Jass peremees. Balli teema oli Vampiiride tants ja ball algas sellega, kuidas mina tõusin kirstust. Jah päris kirstust. Mul on üks sõbranna, kes on hääletades leidnud väga palju erinevaid tutvusi. Järgmisel päeval pärast seda balli oli mul Saksa keele riigieksam (Sprachdiplom).

2008 ballil esitlesime me aga oma gängiga Treffneri Tõde ja Õigus ehk algaja treffneristi käsiraamat. Ka see ball on ununematu.

ehk algaja treffneristi käsiraamat

2009-2012 sai ballil osaletud vilistlasena, sest Tantsutallad olid südames ning sellega seoses sai vilistlasrühmaga igal aastal ikka ballil esinetud. Seda sai ka muide igal Treffneri aastal. Balli perenaisena sai näiteks kankaani vihutud, nii et higi voolas. Ka sel aastal esinesid Tantsutallad… hmmm igatsus.

Kaks aastat jäid vahele ja tänavu sai siis jällegi mindud. Balli korraldus tundus super. Nii tore oli näha ka mõnda enda algatatud traditsiooni. Oksjonil saime endale kaubelda Jürgensteini koduveini. Veidi sai ka niisama istutud ärklikorruse puhkeruumis. Ja ohtralt sai tantsida Jive'i.

Need valusad varbad on igaljuhul end õigustanud!

Jõululaat

Pühapäeval ca tund enne sulgemist saime ka Tartu Jõululaadal käidud. Meie advendikalender ütles meile selleks päevaks, et me ostaks teineteisele mini-jõulukingid. Siim sai Itaalia veini, mina sain kaks nunnut jõulupuu ehet ja armastuse inglikesed. Koos nägime lambaid, kitsi, küülikuid ja palju igasugu laadakraami, millest vähemalt pooled jutu järgi vähki ravivad.

Hommikujooks #45

Neli päeva puhkust on tahtejõule, motivatsioonile, kehale ja hingele mõjunud superhästi. Täna sai luugid lahti ilma probleemideta juba kell 7 - veidi toibumist ja riidesse ning premeerisin end pikema ringiga - 6,1 km nagu niuhti.

Jooksmist alustasin täitsa pimedas. Taevas ainult veidi kumas ja lubas hommiku peatset saabumist. Jooksu lõppedes aga isagi tänavavalgustus juba teadis, et päev on alanud. Üle Sadama silla joostes kustusid järjest jõulutuled ja siis tänavavalgustus.

Keset kiiret lõiku tuli ikka peatuda ja vaatemängust pilt teha.

Isegi jooksjaid nägin täna mulle vastu jooksmas. (Päripäeva jooksjatest suurt midagi ei tea, samas mööda keegi ei jooksnud). Vastu jooksjaid oli tervelt neli! Kaks neist kahejalgset ja kaks neljajalgset. Neljajalgsetel olid ilusti kollased vestid seljas.

Kollaseid veste nägin teel veel - täitsa lõpus oli neid kohe kümmekond tegelast ja peatasid riburada autosid kinni.

Hommikujooksud #43 ja #44

Hommikujooks #43

Teisipäevane hommikujooks oli tore. Tavaline ring. Külm ja karge ilm.

4,2 km

31 min

Õhtul läksin esimest korda päris jooga trenni. Olen kodus teinud iPadi appi järgi joogapoose ja väga mõnus on olnud. Trenni võimalus tekkis jällegi niimoodi iseenesest. S'i töökaaslased moodustasid joogide grupi ja tellisid endale juhendaja ja kutsusid ühinema. Mina mõtlesin ja vaagisin üht ja teistpidi. Lõpuks otsustas minu eest minu põhimõte öelda uutele asjadele JAH. Ja ma läksingi.

Jooga kogemus päris (mitte virtuaalse) juhendaja käe all

See trenn oli aga hoopis teine tera. 6 kiiret päikesetervitust andis aimu, mis tulema hakkab. Pärast seda läks kringlite vorpimiseks. Ma ei teadnudki, et mu keha on võimeline niimoodi panduma ja väänduma. Muidugi proovisin kõike asju maksimaalselt kaasa teha. Lõpu poole aga hakkas alaseljal juba kergelt valus ja kange oli ta juba ammu. Pärast sildasid ma enam nii entusiastlik ei olnud. Jalgade painutused tegin aga suure hurraaga kaasa jälle. Täna on reede ja reie tagumised lihased on ikka veel valusad.

Meil on muide meessoost joogajuhendaja :) (mitte see kes pildidl küll) Pildi allikas

Järgmine teisipäev jälle! Võib-olla neljapäev ka :)

Pärast joogatrenni taarusin ma koju, vajusin diivanile ja keeldusin süüa tegemast. S mõningase menetluse järel võttis selle raske töö enda peale. Tegelikult tuli ikka energia ka tagasi mõne aja pärast.

Hommikujooks #44

Kolmapäeval ärgates ja voodist tõustes istusin ma uskumatuses kiiresti voodisse tagasi ja mudisin sääri - tõesti - ei mingit pinget. Null. Ma olin üli üllatunud, sest alates hommikujooksude algusest pole sääred nii pehmed olnud. Läksin hea meelega jooksma.

VIGA!

Enne esimese kilomeetri läbimist hakkasid jalad ja koos nendega kogu keha streikima. PUHKUST! Mingil põhjusel olin ma aga valinud kõigele lisaks ka pikema ringi, mille nüüd  lühemaks pidin lõikama. Tahtejõud oli see, mis minu 3,72 km jalgu liikumas hoidis. Tahtejõud ja teadmine, et kaks järgmist hommikut on niivõrd varajased stardid jälle, et mingit hommikujooksu sinna ei mahuta.

3,72 km

29 min

Järgmise kahe päeva hommikud möödusid kas rongis või bussis vahemaid mõõtes.

Hommikujooksud #41 ja #42

Vabandused...

Eelmisel nädalal jäi tervelt kolmel hommikul jooksmata! Esimene varajase Tallinnasse mineku tõttu, teine varajase Helsingisse mineku tõttu ja kolmas jällegi varajase Tallinnasse mineku tõttu. 

Laupäeval oli mul aukohus esindada Tartu skaute skautide üldkogul (loe - vahetevahel mandaadiga märku anda oma nõustumisest/mittenõustumisest). Õhtul oli mul suur au ja hea meel üle anda kaks eeskujuliku skaudi edutust Tartu maleva vägevatele skaudijuhtidele. Ka ise sai korra publiku ees käidud, et oma kiitus vastu võtta.

Muuhulgas saime me S'iga korraliku õppetunni, et RSVP ei ole mitte niisama kutsetel kirjas.

Laupäeva öösel sai veel Red Bulli abiga Tartusse tagasi sõidetud.

Hommikujooks #41

Pühapäeval sai mõnusasti sisse magada - selle nädala ainuke kord. Aga jooks oli sellevõrra vingem. Kohe oli tahtmist kiiresti liigutada. Väljas oli piisavalt külm ka, et oleks suur soov ennast kiiresti liigutada, et sooja saaks. Oi mulle meeldib talvel joosta!

Vaatamisväärsustest nägin Anne kanali ääres luhal mahajäetud ostukäru. Kohe tuli meelde Kettamaailma 11. raamat  Reaperman...

Õhtul oli veel tantsutrenn, mille lõpuks me mõlemad S'iga mossitasime teineteise peale. Kuidagi on õnnestunud Jive samm TÄIESTI ära unustada - nagu poleks kunagi teinudki! Ja noh tango tuli nii kaua välja, kui me hakkasime seda promenaadi sisenemist lammutama. Siis ei tulnud enam midagi välja.

Kuna kodus meil midagi süüa ei olnud (S boikoteerib vist seda ülejäänud kanasuppi, mis meil seal on) siis sõime Werneris veise sisefileed medium rare.

Koju, jooga, tuttu.

Hommikujooks #42

Esmaspäeva hommiku jooks oli ka tore - tükk aega ei suutnud ära otsustada, et ka sminna samale ringile, mis pühapäeval (veidi üle 6 km) või teha tavapärast tiiru (3,5 km). Tegin kompromissi ja tegin tavapärasele tiirule veidi juurde.  Jalad tundusid nii mõnusad ja värsked (jooga!).

Esimest korda lõpetas kell treeningu salvestamise keset jooksu, sest aku oli täitsa tühi. Vähemalt näitas ta mulle kuni jooksu lõpuni kellaaega.

Kuidagi väga külmaks on läinud väga järsku!

Nädala plaanid

Sel nädalal ehk õnnestub minna ujuma ja käia korralikult jooksmas. Kui nüüd see hommikune kohmitsemine kiiremini läheks, siis saaks hommikujooksud ehk veidi pikema distantsi peale venitada.