Teistmoodi advendikalender

Jõulud käes

Ongi aeg sealmaal, kus lastel on võimalus avada advendikalendril viimane aken ja pista põske kõige suurem šokolaad. Meil oli aga sel aastal teistsugune advendikalender (ja aegaajalt käisid päkapikud ka midagi saabastesse puistamas). Mõtlesime välja erinevaid tegevusi, mida koos teha jõuluootuse ajal. Kuna see aeg on niikuinii tihe, siis me ei hakanud eriti stressi tekitama ja tegime jõuluteemalisi tegevusi siis, kui nende koos nautimiseks ka aega oli.

LibaLandi advendikalendri kokkuvõte:

1. Üks esimestest asjadest, mille valisime oli hea ja lihtne - jõulutähe valmine. Jõulutäht oli ilus, aga ainult umbes nädal aega. Nüüd on viimnegi leht talt langenud. Kahju. 
2. Koos käisime ka Tartu jõululaadal ning tegime teineteisele mini-jõulukingitused. Mina sain pisikesed inglikesed ja pehmed südamed jõulupuu eheteks ja S sai hea Itaalia veini.
3. Käisime ka Café Truffé kuuma šokolaadi joomas ühel õhtul, kui kõht oli hirmus tühi, kodus süüa ei olnud ja tegema ka ei viitsinud hakata.
4. Kuuse toomine  lükkus edasi peamiselt meie erinevate arusaamade tõttu, millal on õige aeg kuusk tuppa tuua.  Minul on sel aastal jõulutunne juba oktoobrist alates. Oleks vabalt võinud ka juba siis tuua. S millegi pärast arvas, et võimalikult vahetult enne päris pühi on sobilik kuusk sisse tuua. Kui üldse. Kompromiss oli kusagil seal vahepeal :)
5. Minu suurel pealekäimisel õnnestus meil ka jõululodjas sees käia, teed juua ja lodjafilmi vaadata.
6. Piparkookide küpsetamise töö oli ainuke, mida PIDI tegema, sest olin lubanud neid tööle kaasa tuua teistelegi maiustamiseks. Minu teha oli rullimine ja suure südame vormiga küpsiste välja lõikamine. S valvas esialgu ahju ja pärast sai enda kaela kaunistamise töö.
7. Plaanis oli ka sõpradele või vanematele päkapikku mängida ja neile midagi valaja ukse ette poetada. Sellega on veidi pikem lugu. S'il on juba pikemat aega üks vana võlg oma sõbra ees ja mina olin ka lubanud... niisiis käisime Abakhanis, valisime välja materjalid ja hakkasime koos keepi õmblema. See pole veel küll täiesti valmis, aga veel on õige vähe teha jäänud.
8. Üks õhtu sai ka mängitud sõpradega jällegi üht piinavalt pikka lauamängu Eldritch Horror. Kuus (!) tundi läks sellele. Kui ma lauamängu õhtu mõtte kalendrisse kirja panin ma ei osanud arvata, et sõrme asemel terve käsi haaratakse :D Tegelikult oli ikka vägev mäng. Isegi üli pika kestvuse ja valutava selja kiuste.
9. Algne plaan minna välja sõpradega hõõgveini jooma sai uue kuue - sõbrad tulid ise veinipudelite ja üle 12 erineva juustuga ning meil oli juustu maitsemise pidu. Ma vaaritasin hõõgveni kõrvale. Oma maitsestatud hõõgvein on kuidagi oluliselt mõnusam, kui poes müüdav piirituse mekiga rüübe.
10. Õleeile õhtul sai lõpuks teostatud see kõige lihtsam - jalutuskäik linnas. Ma olin seda ikka edasi lükanud lumelootuses. Lõpuks oli ilmataat helde. Tulime tagasi Toomemäe kaudu ja ehitasime isegi ühe lumememme!

Mis meil siis tegemata jäi ja mis veel tehtud saab?

• Kink tuleb kingisaaja ukseni toimetada.
• Kuusepuu ehteid valmistasin üksinda
• Fotograafil oli palju õppida - ehk siis kunagi hiljem tulevad need FB ja LinkedIn pildid ka
• Küpsistest ja muust magusast on süda läikima söödud - niisiis ei mingit küpsiste küpsetamist. Enne tuleb sügavkülma veidi ruumi teha, et saaks sinna küpsise toorikuid varuda.
• Uisutamine/kelgutamine - no tegelikult - eile õhtul hetk pärast sed akui ma ütlesin, et mina küll pepuli ei käi ma libastusin ja libisesin Toomemäe nõlval veidi - kas see loeb?

Hommiku ujumine

Viimastel päevadel olen jälle neelanud tablette. Narkomaani tunne tuleb juba peale. Pühapäevane pikk jooks vist ikkagi ei olnud hea mõte - kahjuks. Kas on võimalik, et jooksu ajal pole MIDAGI aru saada, et oleks valus või peaks lõpetama? Mul jooksu ajal pole viimasel ajal mingeid muresid olnud, aga vot pärast jooksu - siis on teine teema ja terve parem külg saadab hädasignaale. Küll suhteliselt nõrku, aga ma olen valvsaks muutunud nende suhtes. Muidu on varsti jälle valus isegi astuda.

Niisiis ma võtan põletikuvastaseid tablette.

Ja jooksmise asemel käisin täna hoopis ujumas. 1100 m sai täna sulistatud. Naissoost ujujaid oli küllaltki vähe - ju nad siis kõik juba vaaritavad jõuluroogasid.


Piparkookidest on isu täis - bring on the cabbage and meat, I say!

Häid jõule! Jõuluhommiku hommikujooks #50 - tehtud

Jõulud käes

Väike tiir.

Mõnus tunne.

Hommikujooksud on poole peal!

Kütus jooksmiseks jõulukuul - piparkoogid loomulikult!

Hommikujooks #49

Proovisin, mis ma proovisin ära punnitada selle hommikujooksu imelise poole maa tähise - 50 jooksu - ei õnnestunud eelmisel nädalal. Ei olnud tähtedes ka esmaspäeva hommikul. Pühapäeval sai seeeest ette võetud pikem Supilinna-Anne kanali ring - 8,6 km.

Kuna mingi ilmataadi vingerpussi tõttu tuiskas mulle seda lume-vee segu terve aeg näkku, olenemata sellest, kas keerasin enda arust tuulele selja, ei hakanud ma telefonisilma väljavõtmisega riskima ja pildid jäid tegemata.

Jooks oli üks pikemaid viimasel ajal. Oleks võinud ka pikemalt joosta, aga tegin selle asemel sisse hoopis kiirenduslõigud. Õhtul oli puus veidi valus.

Parim piparkoogi taigna retsept

Aga et ei tuleks piltideta postitus jagan hoopis enda piparkoogitaigna retsepti. Aasta oli siis 2010, kui ma võtsin ette 6 erinevat piparkoogi taigna retsepti ja proovisin neid kõiki. Interneti avarustes on retsepte palju ja peretraditsioonides veelgi enam. Samuti on maitsed inimestel erinevad.

Mis mulle, sõbrannadele ja perele just selle retsepti võitjaks kuulutas?

• Taigen tuleb väga hästi rullitav ja elastne. Isegi ülejäävad servad saab ilma suurema mureta uuesti välja rullida ja piparkoogi esteetiline väärtus ei muutu mitte üks teps. Maitse ka muidugi mitte. 
• Taignasse minev searasv annab piparkookidele iseloomuliku krõbeduse. Minu kogemus ainult võiga tehtud taignaga on, et lõpptulemus jääb nätske. Sama kehtib muretaignaga. Margariini ma ei armasta mitte üldse.

Piparkoogi taigna koostisosad:

Piparkoogi taigna koostisosad

Kuidas teha piparkoogi taigent:

Siirupi keetmine:

Kuumuta 200g suhkrut sügavas paksu põhjaga potis nii kaua kui suhkur on sulanud ja tekib ilus kuldpruun värvus. Valada kiiresti liigutades juurde 200g keevat vett. Nüüd sega sinna veel 200g suhkrut juurde, sega nii kaua kui suhkur on sulanud.

Kõige parem on kasutada silikooniga kaetud visplit.

Taigna segamine:

Sulata või ja searasv soojas siirupis. Lisa maitseained. Lase natuke jahtuda ja lisada lahti klopitud munad (siirup ei tohi olla tuline!). Lisa jao kaupa soodaga segatud jahu ja sega/sõtku kuni

taigen tuleb käte küljest lahti ja on jahtunud. Kõik see tegevus toimub samas potis, kus algselt kees siirup.

Vormi toidukile abiga pätsikesed ja jäta külmkappi maitsestuma vähemalt ööpäevaks. Ei tee ka paha lasta kauem seista.

Näpunäited

Kõige aeganõudvam ja närvesöövam tegevus on siirupi keetmine, ülejäänud läheb lihtsasti ja ongi paras kogus taigent pühadeajaks valmis. Mina tegin sel aastal vanast harjumusest topeltkoguse taigent. Osa olen saanud ära kinkida ja õnneks on mul ka maiad kolleegid, kes piparkoogile selga ei keera.

Minu kaunistamise meetod on lasta see töö elukaaslasel ära teha  pritsida glasuur siksakina peale ja peale asetada M&M's šokolaadi nööbid. Töö kiire ja ilus. Maitsenüanss on võrratu. Kõik piparkoogid peaks katma šokolaadikommidega!

Skautlik jõulupuu ja hommikujooksud jätkuvalt pimedas

Jõulukuuse disain 

Inspireeritud hobidest ja kõige  läikivamast varandusest, mis kodus muidu enamus aastast niisama seisab (umbes nagu traditsioonilised jõuluehtedki).  Jõulutäht langetab meil praegu kõigest nädalakest laua kaunistamist oma viimaseid lehti. Kuusk ei tundu üldse janune - loodan, et seegi kohe pudisema hakka.

Puuseibid lõikasin, lihvisin ja puurisin koos ema poolse vanaisaga juba oktoobris - jah, mul oli tõesti juba siis jõuludeks plaanid alanud! Lumehelbemustreid olen viimased kuu aega järgemööda neile peale disaininud ja põletanud.

Ja mis kõige olulisem - alt on kuusk ka paista!

Millal see stressivaba jõuluaeg algab?

Esmaspäeval sain ma teate, et skaudimaja ette laetakse kohe-kohe maha 10 rummi puid. Plaanid nädalavahetuseks talgulised kokku ajada lendas korralikult uppi. Sellest tulenevalt tuli improviseerida ja juba niigi tihe teisipäevane graafik sai veelgi tihedamaks.

Teisipäevane super tegus päev koos hommikuujumisega

7.05 - Sõpradega ujuma
8.30 - Tööle
12.00 - puude tassimine skaudimajas kahe abilisega ja kiire lõunasupp sealsamas
13.30 - Sulemehe lattu skaudijuhtidele jõulukinke valima
14.xx - tagasi tööl
17.30 - taksoga koju (sest spordikotti ja kastitäit kalendreid ei ole meeldiv lisaks käekotile jalgsi koju vedada)
18.10 - elegantne hilinemine skaudi jõulupeole
Laste juhendamine ja lootmine, et keegi end liiga tõsiselt ära ei kõrvetaks puu põletamise kolviga. Sel aal sai  ka ülejäänud küttepuud tublide skaudijuhtide poolt sisse veetud
21.xx - õhtusöök Rabarber restos
22.xx - hunnik pesu pessu-kuivama ja siis tuttu

Päris väsitav... tuttu minnes oli mul mingi illusioon, et ma lähen järgmisel hommikul jooksma.

Kolmapäevane hädine valupäev

Ärgates ma liigutasin natuke teki all ja (mulle tundus et) terve keha oli valus ja kange. Selge - äratus 1,5 tunni pärast. Esimese asjana valuvaigisti sisse. Päeva peale aga sain aru, et tegelikult valutas ainult üks käsi möödapääsmatult. Ülejäänud keha funkas täitsa normi piires.

Neljapäevane hommikujooks #47

6 kilomeetrit, mis algasid täitsa pimedas ja lõppesid (peaaegu)valges. Järjest enam on kõhe tunne pimedas joosta - miks ei ole Eesti kaubandusest saada minimalistlikku jooksuks sobivat helkurvesti? Kõik, mida ma näinud olen tunduvad väga ebamugavad. Ühe enda jaoks perfektse variandi leidsin USA tootjalt...


Amphipod Unisex Xinglet Pocket Reflective Visibility Series

Tundub, et mingi oluline muudatus on toimunud hommikujooksudes - distantsi osas enam 3,5 km ei rahulda. Ei anna nagu trenni mõõtu välja. Ja nii ma siis jooksengi Anne kanali marsruuti ja trehvan iga kord üht hommikust jalgratturit sealsamas trenni tegemas.
Puude tassimise käsi valutab ikka veel :)

Seekord ei kustunudki jõulutuled minu saabudes

Hommikujooks #46 - praegu on ju täitsa jooksuilmad! (ja neid jätkub kuni jõuludeni kindlasti veel...)

Peaaegu nädal ilma hommikujooksudeta

Jah - puus ikka ei taha kuidagi pikemalt vastu pidada. Millal ma selle puusapainutaja lihase lõpuks põletikuvabaks saan? Nädal ilma jooksuta ehk aitas, sest täna hommikune hommikujooks #46 oli jälle tore.

Hommikujooks #46

Tänast hommikujooksu alustasin ma kaks korda. Eesimene kord tulin välisukse juurest tagasi tuppa, sest kell keeldus treeningut alustamast ja palus laadimist. Väike vaagimine ja otsustasin siis veidi laadida teda. Nii kaua sõin banaani ja tegin lihasharjutusi. Kui aku näitas 7% taset lõppes ka minu kannatus. Tagasivaadates oleks siis ju võinud juba 10% ära laadida, poleks kell poole tagasitee peal treeningut lõpetanud.

Atlantisel on uued tuled - UFO maandumise rada.

Jälle sai jooksu alustatud pimedas :) väga romantish.

Teistmoodi advendikalender

Jõulutunne on mul sel aastal imelikul kombel juba alates oktoobrist. Detsembri alguses aga ei olnud meil piisavat entusiasmi kodus ja advendikalender šokolaadidega ei jõudnud ka meie seinale. Seega tekitasin meile testmoodi advendikalendri.

Hunnik erinevaid jõulutegevusi on välja kirjutatud ja idee poolest me iga päev valime sealt S'iga midagi, et seda koos teha. Kuna meil on ga olnud mitmeid päevi, kui lihtsalt ei jõua midagi jõululist teha, siis tuleb mõni kord mitu asja korraga teha. Näiteks eile käisime külastasime Raekoja platsil Jõululotja ja pärast käisime valisime kuuse välja.

Jõululodja katusel advendikontserti kuulamas

Kuusk sai kaunistatud kõige edevama kraamiga, mis kodust leidsime - slingid ja ekspressid ja muud karabiinid muidugi ka said kõik okste külge kinnitatud, et julgem oleks. Ja sekka ka mõni minu valmistatud puust jõulupuu ehe :)

Pilt järgmise postitusega.

Esimene ööorienteerumine

Nelijärvel taskulambiga metsas

Seoses tiimiüritusega Nelijärvel sain esimest korda proovida sellist trenni nagu orienteerumine. Öösel.

Ettevõtmine oli lahe ja eriti äge oli asjaolu, et mina sattusin olema sellise tiimi kapten, kus oli kambas ka orieteeruja, kes oli sealtkandist pärit. Lisades kompotti veel sutsu sportlikku hasarti ja tahtmist saime ka auhinnalise esimese koha.

Võidukas :)

Teised avaldasid nördimust, et fortuuna oli meile liialt hea tiimi valinud - üks on orienteeruja ja "teine elab ju metsas". Vot selline kuvand minust, kui skaudiplikast. Meie kolmas tiimiliige oli ka vägev :)


Ainuke paha on see, et seda trenni ei saa mitte kuidagi hommikujooksuks nimetada, kuigi valgustase on hommikujooksudel viimasel ajal peaaegu sama :)

Peod, ballid, tants ja hommikujooks #45

Sünnipäev, Treffenri ball, tantsutrenn ja valusad varbad

Tegelikult pole ju üllatus, et selle nädalavahetuse tulemus on valusad varbad. Kusjuures see ei ole üldse seotud kuidagi S'i tantsuoskusega (ma tean juba, et kinnise varbaga kingad on vältimatu). Lihtsalt tantsida sai kohe päris palju sel nädalavahetusel. Alustasime kitsas Linnamuuseumi koridoris. Jätkasime samal õhtul rock'n'rolliga Treffneri ballil ja lõpetasime pühapäeva õhtul trennisaalis. Tango tuli koos promenaadiga välja - juhuu!

Rock'n'roll baby! (pildi autorit polnud võimlaik tuvastada?)

Ma olen käinud kaheksal Treffneri ballil. Esimene aasta oli eriline, teine aasta oli erilisem. 2006 korraldasime Treffneri balli meie ise. Mina olin Balli perenaine, Jass peremees. Balli teema oli Vampiiride tants ja ball algas sellega, kuidas mina tõusin kirstust. Jah päris kirstust. Mul on üks sõbranna, kes on hääletades leidnud väga palju erinevaid tutvusi. Järgmisel päeval pärast seda balli oli mul Saksa keele riigieksam (Sprachdiplom).

2008 ballil esitlesime me aga oma gängiga Treffneri Tõde ja Õigus ehk algaja treffneristi käsiraamat. Ka see ball on ununematu.

ehk algaja treffneristi käsiraamat

2009-2012 sai ballil osaletud vilistlasena, sest Tantsutallad olid südames ning sellega seoses sai vilistlasrühmaga igal aastal ikka ballil esinetud. Seda sai ka muide igal Treffneri aastal. Balli perenaisena sai näiteks kankaani vihutud, nii et higi voolas. Ka sel aastal esinesid Tantsutallad… hmmm igatsus.

Kaks aastat jäid vahele ja tänavu sai siis jällegi mindud. Balli korraldus tundus super. Nii tore oli näha ka mõnda enda algatatud traditsiooni. Oksjonil saime endale kaubelda Jürgensteini koduveini. Veidi sai ka niisama istutud ärklikorruse puhkeruumis. Ja ohtralt sai tantsida Jive'i.

Need valusad varbad on igaljuhul end õigustanud!

Jõululaat

Pühapäeval ca tund enne sulgemist saime ka Tartu Jõululaadal käidud. Meie advendikalender ütles meile selleks päevaks, et me ostaks teineteisele mini-jõulukingid. Siim sai Itaalia veini, mina sain kaks nunnut jõulupuu ehet ja armastuse inglikesed. Koos nägime lambaid, kitsi, küülikuid ja palju igasugu laadakraami, millest vähemalt pooled jutu järgi vähki ravivad.

Hommikujooks #45

Neli päeva puhkust on tahtejõule, motivatsioonile, kehale ja hingele mõjunud superhästi. Täna sai luugid lahti ilma probleemideta juba kell 7 - veidi toibumist ja riidesse ning premeerisin end pikema ringiga - 6,1 km nagu niuhti.

Jooksmist alustasin täitsa pimedas. Taevas ainult veidi kumas ja lubas hommiku peatset saabumist. Jooksu lõppedes aga isagi tänavavalgustus juba teadis, et päev on alanud. Üle Sadama silla joostes kustusid järjest jõulutuled ja siis tänavavalgustus.

Keset kiiret lõiku tuli ikka peatuda ja vaatemängust pilt teha.

Isegi jooksjaid nägin täna mulle vastu jooksmas. (Päripäeva jooksjatest suurt midagi ei tea, samas mööda keegi ei jooksnud). Vastu jooksjaid oli tervelt neli! Kaks neist kahejalgset ja kaks neljajalgset. Neljajalgsetel olid ilusti kollased vestid seljas.

Kollaseid veste nägin teel veel - täitsa lõpus oli neid kohe kümmekond tegelast ja peatasid riburada autosid kinni.

Hommikujooksud #43 ja #44

Hommikujooks #43

Teisipäevane hommikujooks oli tore. Tavaline ring. Külm ja karge ilm.

4,2 km

31 min

Õhtul läksin esimest korda päris jooga trenni. Olen kodus teinud iPadi appi järgi joogapoose ja väga mõnus on olnud. Trenni võimalus tekkis jällegi niimoodi iseenesest. S'i töökaaslased moodustasid joogide grupi ja tellisid endale juhendaja ja kutsusid ühinema. Mina mõtlesin ja vaagisin üht ja teistpidi. Lõpuks otsustas minu eest minu põhimõte öelda uutele asjadele JAH. Ja ma läksingi.

Jooga kogemus päris (mitte virtuaalse) juhendaja käe all

See trenn oli aga hoopis teine tera. 6 kiiret päikesetervitust andis aimu, mis tulema hakkab. Pärast seda läks kringlite vorpimiseks. Ma ei teadnudki, et mu keha on võimeline niimoodi panduma ja väänduma. Muidugi proovisin kõike asju maksimaalselt kaasa teha. Lõpu poole aga hakkas alaseljal juba kergelt valus ja kange oli ta juba ammu. Pärast sildasid ma enam nii entusiastlik ei olnud. Jalgade painutused tegin aga suure hurraaga kaasa jälle. Täna on reede ja reie tagumised lihased on ikka veel valusad.

Meil on muide meessoost joogajuhendaja :) (mitte see kes pildidl küll) Pildi allikas

Järgmine teisipäev jälle! Võib-olla neljapäev ka :)

Pärast joogatrenni taarusin ma koju, vajusin diivanile ja keeldusin süüa tegemast. S mõningase menetluse järel võttis selle raske töö enda peale. Tegelikult tuli ikka energia ka tagasi mõne aja pärast.

Hommikujooks #44

Kolmapäeval ärgates ja voodist tõustes istusin ma uskumatuses kiiresti voodisse tagasi ja mudisin sääri - tõesti - ei mingit pinget. Null. Ma olin üli üllatunud, sest alates hommikujooksude algusest pole sääred nii pehmed olnud. Läksin hea meelega jooksma.

VIGA!

Enne esimese kilomeetri läbimist hakkasid jalad ja koos nendega kogu keha streikima. PUHKUST! Mingil põhjusel olin ma aga valinud kõigele lisaks ka pikema ringi, mille nüüd  lühemaks pidin lõikama. Tahtejõud oli see, mis minu 3,72 km jalgu liikumas hoidis. Tahtejõud ja teadmine, et kaks järgmist hommikut on niivõrd varajased stardid jälle, et mingit hommikujooksu sinna ei mahuta.

3,72 km

29 min

Järgmise kahe päeva hommikud möödusid kas rongis või bussis vahemaid mõõtes.

Hommikujooksud #41 ja #42

Vabandused...

Eelmisel nädalal jäi tervelt kolmel hommikul jooksmata! Esimene varajase Tallinnasse mineku tõttu, teine varajase Helsingisse mineku tõttu ja kolmas jällegi varajase Tallinnasse mineku tõttu. 

Laupäeval oli mul aukohus esindada Tartu skaute skautide üldkogul (loe - vahetevahel mandaadiga märku anda oma nõustumisest/mittenõustumisest). Õhtul oli mul suur au ja hea meel üle anda kaks eeskujuliku skaudi edutust Tartu maleva vägevatele skaudijuhtidele. Ka ise sai korra publiku ees käidud, et oma kiitus vastu võtta.

Muuhulgas saime me S'iga korraliku õppetunni, et RSVP ei ole mitte niisama kutsetel kirjas.

Laupäeva öösel sai veel Red Bulli abiga Tartusse tagasi sõidetud.

Hommikujooks #41

Pühapäeval sai mõnusasti sisse magada - selle nädala ainuke kord. Aga jooks oli sellevõrra vingem. Kohe oli tahtmist kiiresti liigutada. Väljas oli piisavalt külm ka, et oleks suur soov ennast kiiresti liigutada, et sooja saaks. Oi mulle meeldib talvel joosta!

Vaatamisväärsustest nägin Anne kanali ääres luhal mahajäetud ostukäru. Kohe tuli meelde Kettamaailma 11. raamat  Reaperman...

Õhtul oli veel tantsutrenn, mille lõpuks me mõlemad S'iga mossitasime teineteise peale. Kuidagi on õnnestunud Jive samm TÄIESTI ära unustada - nagu poleks kunagi teinudki! Ja noh tango tuli nii kaua välja, kui me hakkasime seda promenaadi sisenemist lammutama. Siis ei tulnud enam midagi välja.

Kuna kodus meil midagi süüa ei olnud (S boikoteerib vist seda ülejäänud kanasuppi, mis meil seal on) siis sõime Werneris veise sisefileed medium rare.

Koju, jooga, tuttu.

Hommikujooks #42

Esmaspäeva hommiku jooks oli ka tore - tükk aega ei suutnud ära otsustada, et ka sminna samale ringile, mis pühapäeval (veidi üle 6 km) või teha tavapärast tiiru (3,5 km). Tegin kompromissi ja tegin tavapärasele tiirule veidi juurde.  Jalad tundusid nii mõnusad ja värsked (jooga!).

Esimest korda lõpetas kell treeningu salvestamise keset jooksu, sest aku oli täitsa tühi. Vähemalt näitas ta mulle kuni jooksu lõpuni kellaaega.

Kuidagi väga külmaks on läinud väga järsku!

Nädala plaanid

Sel nädalal ehk õnnestub minna ujuma ja käia korralikult jooksmas. Kui nüüd see hommikune kohmitsemine kiiremini läheks, siis saaks hommikujooksud ehk veidi pikema distantsi peale venitada.

Hommikujooks #39, Tallinn, Helsingi, hommikujooks #40

Kaks päeva pausi

Kui kaks päeva hommikujooksud vahele jäävad on selline tunne nagu oleks nädal aega ainult istunud. Kuigi ka seda oli nende kahe päeva jooksul päris palju - rongis, praamil, taksos, bussis... Need kaks päeva, mil joosta ei jõudnud olid äärmiselt tegusad.

Hommikujooks #39

Hommikujooks #39 oli ikka päris libe. Pidin oma sõnu sööma. Esmaspäeval kuulutasin maailmale, et väga hea on joosta ka tavaliste tossudega (Asicsid) aga teisipäeval oli see pisike lumekiht jäält kadunud ja Adidase tossud jätsid küll soovida oma pidamisega. Õhtul läksin krabasin vanemate juurest õe lahkel loal tema Icebugid, et nendega proovida. Ette rutates - oli ikka vahe küll. Veidi imelik oli ka - see krabin, mis iga sammu saatis oli kummaline ja harjumist vajav.

Soome

Soomes sain käia ühe tunni ajase koosoleku pärast. Aga vajalik ja hea koosolek oli. Pärast sai lähedal kohvikus edasist strateegiat arutada härradega.

Laevas muud eriti teha ei ole, kui süüa ja arvuti taga istuda...

Kui saaks laevas trenni teha...

Tallinn-Helsingi praamil võiks olla jõusaal ja treeningruum mõne trenažööri ja näiteks jooksulindiga. Nii hea oleks minna kell 7.00 laevale, 45 minutit kuni tund trenni teha, pesta (ja äkki ka korraks saunast läbi hüpata?), hommikubuffees mõnus hommikusöök ja saab edukalt alustada kell 9.30 tihedat tööpäeva. Trennikoti saaks sadamas päevaks lukustatavasse kappi hoiule panna. Ma lausa otsiksin koosolekuid Soomes kui selline võimalus oleks!

Selle asemel polnud midagi muud targemat teha, kui erinevaid buffee toite proovida ja istuda. Mul oli küll tunne laeval ringi vaadates, et lisaks Kalevipoegadele on reisijate seas ka piisavalt ärimehi, kes ehk sooviks istumise ja arvutiekraani vahtimise asemel trenni teha.

Arutasin seda tagasi tulles ka töökaaslasega, kes oli hoopis teise kohtumise pärast Helsingis. Tema käib kord nädalas niimoodi Tartust Helsingisse ja tagasi. Ta oli minuga kahe käega nõus.

Niisiis Tallink - kas pole mitte suurepärane idee?

Pärast koosolekut ja nõupidamisi oli veidi aega kuni laeva välumiseni. Täitsin ema tellimuse ja käisin ühes kunstitarvete poes ja ostsin igasugu portselanivärve kokku. Sellele kulus pool tundi!

Ja ikka oli veel aega üle. Tee peal nägin sellist suuremat laohoonet, mis tõotas olla kohvik. Otsustasin sisse vaadata ja avastasin end jõuluteemaliselt gurmee turult... super!

Kohvikud, erinevad letid lihast salatini, jõulumuusika...

Praegu guugeldades sain teada, et käisin Hietalahden turul, mis ei ole kuigi kaua avatud olnud.

Hommikujooks #40

Juba eile õhtul mega väsinuna tagasi koju jõudes rõõmustasin, et täna saab jooksma. Ja oligi hommikujooks #40 - miinustemperatuuri oli 6 kraadi ja esmakordselt proovisin naastrehvidega joosta.

Kes märkab naastu jälgi jääl?

Täna ei õnnestunud KUIDAGI see madala pulsiga jooks. Lõpuks hakkas see kõrge pulsi häiret andev kell lausa närvidele käima. Eks külmas peab ju tegelikult ka süda veidi rohkem tööd tegema, et keha soojas hoida JA liigutada. Igatahes on mul selline kahtlus, et äkki lülitan selle piiksumise välja praegu ja jooksen sellise pulsiga, mis juhtub.

Novembrijooks 2014 e. hommikujooks #37

Ettevalmistus

Reede õhtul tuli vist midagi sellist üle mu huulte:

"Oi kurat, homme on ju see jooks... "

Ma olin selle ära unustanud. Reede oli omaette katsumus ka - libedad teed Tallinnas ja Tartus. Esimene lumi ja rongist peaaegu maha jäämine.

Hommiku rituaalid

Aga laupäeval sai mõnusalt kella kümneni magada, siis riided valida, kaerahelbe putrugi süüa ja bussi peale jalutada. Elu nagu lill kuni avastasin, et buss keerab Põllu peatusest tagasi linna poole ja Kvissentalist läbi ei sõidagi. See tähendas siis kiire tempoga jalutskäiku, mille vältel pulss ainult tõusis, sest järjest suurem mure tuli peale, kas ma ikka jõuan üldse õige aegselt starti.

11.58 rebisin ümbriku stardimaterjalidega lahti nii mõnigi flaier pudenes laiali, mida mul polnud mahti ka koristada. Koti sokutasin toredate korraldajate loal nende telki ja kiiruga haaknõelu pusa külge kinnitades proovisin kepikõndijateski vähemalt veidi ettepoole saada sel hetkel, kui stardipauk anti.

Start

Stardikoridor, kepikõndijad ja mina ikka veel viimaseid ettevalmistusi tegemas mõnusaks jooksuks. Pildi allikas.

50 m pärast starti tuli meelde kellal ka start vajutada. Siis hakkasin kindaid jooksu pealt kätte ajama.

Jooks

Aga nendest sekeldustest vaatamata oli mõnus jooks. Mul ei olnud mingeid plaane mingit kiiret jooksu teha ega rekordit püüda (see pole selleks õige rada). Oli lihtsalt plaan teha laupäevane hommikujooks #37!

Check list:

• Tempo OK, 
• Hingamine - OK, 
• Pulss - misasja??? - nevermind - ignoreeri. 

Ühel pildil väga fotogeenilise jooksjaga. Pildi allikas

Ja hasart lõi sisse - seljad ainult lähenesid ja jäid taha. Tee peal sai isegi kiiretele sõpradele lehvitatud ja kaasa elatud, kui nad juba tagasipöörde teinud olid ja parasjagu vastu jooksid. Ka rajameeskond sai mõne naeratuse ja julgustava repliigi (muidu on asi väga ühepoolne - nemad meile kaasa elavad aga kas keegi neile ka midagi toredat ütleb?) 

 KÕIGILE lehvitamas. Pildi allikas

Kõikidele fotograafidele, keda märkasin kaamerasilaga enda poole suunatud olekus sai lehvitatud. Ja kõige selle juures keris mul pulss, mis juba alguses oli 150 kümnendaks minutiks üle 180 ja sealt edasi ainult tõusis - kuni lõpusurdini, kus nägin ka numbrit 191.... jah - ma olen ka üllatunud, et südamerabandust ei saanud - aga muidu oli olek ju täitsa hea, muidu oleks ikka tempot vähemaks võtnud küll.

Ilma veiderdamiseta saab ka joosta. Ilma naeratuseta ei saa. Pildi allikas.

Nii palju siis rahulikust jooksust. Lõbus jooks oli aga kindlasti.

Tulemus

Mingeid rekordeid ma ei püstitanud, seda võib kevadel proovida jälle mõne tempotrenni jooksul Praegune 5 km isiklik rekord on aasta 2013 märtsikuust, kui kahe nädalase akna sisse mahtusid nii viimane lumelaua sõit kui ka jooksutreeningute algus.

278

104

393

Liina Land

Tartu

MTÜ Spordiselts

0:31:11

0:15:19

N

(54)

Finišis olid vastas ka S ja isa, kes lahkelt pakkus küüdi teenust kelle ma veensin ca tund aega enne jooksu mind sõidutama. Sain koju enne kui külmavärinad peale tulid. Et jääda ausaks, siis ma olen ka isal näiteks rattarallil Elvas vastas käinud :) 

Taastumine

Kodus esimese asjana KUUM dušš, jalad seinale ja kompressiioonsokid jalga. Järsku ärkan ma ca 2,5 tundi hiljem magusast unest. See uni oli igati vajalik, sest õhtul oli veel sõbranna sünnipäevapidu.

Venitamise/rullimise puudujääk annab valusalt tunda. Ka kolm päeva hiljem.

Hommikujooks #38 - Kas on võimalik joosta liuväljal?

Esimene tõeliselt libe jooks sel talvel oli täna hommikul. 

Ja libeda all mõtlen ma sellist libedust, et jooksurajal olid jäljed, kuidas keegi on rõõmsalt liugu lasknud.

Ma jooksen samade tossudega, nagu ikka ja teate mis - ma ei libise! Kõndides ma olen nagu Bambi jääl, aga rahulik jooksusamm on stabiilselt libisemisvaba. Isegi jälgi ei jää. Nii et annab küll joosta talvel ka väljas. Kõndimist ma ei soovita.

Kuna ma mäest üles ja alla kõndides ikkagi paar korda libastusin, siis rändab mõte järjest rohkem Icebugide suunas.

Naastudega talvised jooksujalatsid

Plussiks on ka see, et mõned talvised Icebugid on veekindlad ja varustatud ka helkur-elementidega. Kõik kolm on omadused, mida talvised jooksjad otsivad. Veekindlus on nii ja naa. Veekindlad jalanõud kindlasti hingavad kehvemini, kui võrkmaterjalist jalanõud.

Hommikujooks #38

Ärkamine oli üllatavalt kerge pärast sisukat pühapäeva õhtut tantsutrenni, Asian Chefi ja PÖFFiga.

Kõnniteed teevad ettevaatlikuks ja kui kusagile on liiva puistatud, siis teeb see vaid petlikult uljaks. Jooksma hakates olid jalad all nagu puupakud (Novembrijooks). Pulss aga püsis ilusti alla 150 terve jooksu aja. Selle saavutasin ma põhimõtteliselt nii, et sättisin kella häiret andma juba 147 bpm juures.

Selline väike taastav jooks.

Novembrijooksu ehk Hommikujooks #37 kokkuvõte tuleb ka.

Mitte laisk vaid ettevaatlik

Eile ei käinud jooksmas. Täna ei käinud ujumas. Miks?

Kolmapäeval võtsime S'iga Veinis ja Vines vastu uut veiniaastat.

Le Beaujolaisnouveau est arrivé! 

Mõnus õhtu, veiniviktoriini võit, veinikorgi viskes valus põrumine, mõnusad snäkid ja veinimaitsemine.

Pole vist mõtet rohkem seletada. Neljapäeva hommik oli loodud sisse magamiseks.

Päeva jooksul sain ma aga umbes 30x aevastada ja nohu hiilib ligi. Seega  tuli kiiresti kasutusele võtta abinõud:

• Kuum c-vitamiini jook -poole kuni ühe sidruni värskelt pressitud mahl, ca 5 cm jagu viilutatud ingverijuurt, 1tl mett, kuum vesi

• Kanasupp - ikka ise tehtud… tuli nii hea, et sõime S'iga kahe peale kõik kolm liitrit korraga ära. Vedelikupuudus?

• Uni - kell 10 tuttu

Jää ja lumi

Täna hommikul Tartus rongi peale rutates olin õnnelik, et pääsesin luud-kondid terved (või isegi eluga). Maja väravast 2 meetri kaugusele jõudnud, kuulsin selja taga pidurdamist ja ümber pöörates nägin, kuidas auto põhimõtteliselt maja seina sisse sõitis. Kogu teekond kodust rongijaama ma ei pannud külma tähelegi, sest kõrvus kohises adrenaliin.

Terve tee sadas jäidet juurde ning kõiki teeületuskohti valisin VÄGA hoolikalt, sest autode piduritele täna loota ei saa. Et minu enda tagumik maad ei puudutanud kordagi on lihtsalt ime.

Rongis oli piisavalt jahe, et enamus reisijaid keerasid end mantli alla kerra.

Ja Tallinnas hakkas lund sadama! Juhuu!

Goldrexi asemel

Niisiis - ennetades haigeks jäämist, kontide murdmist ja ületreenimist - ma ei ole olnud mitte laisk vaid ettevaatlik :D

Hommikujooks #36, järjekordne ujumine ja jõulupaki loosi idee

Varakult ärkamise väljakutse

Varakult ärkamise harjumus on jälle paremuse poole liikuma hakanud. Vahepeal puusa pärast pausi tehes ununes see oskus ära :) Teisipäeval ja kolmapäeval oli juba täitsa OK ärgata. Muidugi on tore ka see, et mida varem ma ärkan, seda varem ma jõuan tööle ja sealt oma korda varem koju.

Varakult ärkamise varjukülg

Teiselt poolt mõjutab selline unerütm aga sotsiaalset elu. Mulle oleks nagu uneprogramm peale kirjutatud, mis kell 23 silmad looja kisub - isegi siis, kui oled sõpradel külas või peol.

S näeb selle probleemiga kurja vaeva. Ta on avastanud nipi, et kui mind kella 11 ajal õhtul liikumas hoida ja aktiivselt stimuleerida sotsiaalset hinge minus, pikeneb minu vastupidavus kuni umbes kella neljani öösel. Alkohol aitab kaasa muidugi :) (Aga veini tuleb vältida).

Minu enda nipp on kella 20-21 vahel juua üks Redbull. See aitab ka vältida seda surnud hetke kui on vaja/tahtmine/võimalus sõpradega pidutseda. Boonuseks on see et Redbull lihtsalt maitseb mulle.

Hommikujooks #36 ja -ujumine #4

Teisipäevasel jooksul premeerisin ma enda tublidust varem välja saamise osas jooksuringi pisut pikemaks venitamisega. Ühtlaselt madala pulsiga jooksmine on kergemaks läinud - kell karjus minu peale sel korral juba palju vähem, kui tavaliselt.

Kolmapäeval sain jällegi ujutud 100m rohkem, kui eelmine kord :) Niimoodi vaikselt tulebki mahtu tõsta :)

Peaaegu sama aeg, nii erinevad numbrid

Meie pere jõululoos

 

Allalaetav fail, kui on soovi samamoodi oma pere/kollektiivi/sõprade pakiloos teha (kliki peale, salvesta, prindi, voldi, täida, loosi):

Hommikujooksud #34 ja #35 ja harjumine ühtlaselt madala pulsiga jooksma

Mis loomad on pulsitsoonid?

Nii laupäevane kui ka esmaspäevane hommikujooks olid ponnistused selle nimel, et suudaks joosta pulsiga alla 150 lööki minutis. Väikese abiga kellalt ja vahetevahel hoogu maha võttes see ka õnnestus, kuid arenemisruumi veel kindlasti on.

See pani mind mõtlema - miks just 150?

Et sellele numbrile 150 mingit tausta leida uurisin pulsitsoonide kohta, kuid see ajas pea veel rohkem segamini. Erinevaid teooriaid on niivõrd palju ja lisaks on inimestel ka erinevad rahuoleku ja maksimaalsed pulsitsoonid.

Maksimaalne

Maksimaalset tsooni ma joostes määrata ei saa, kuna sprindi lõigud on füsio poolt praegu keelatud. Seega tuleb mujalt abi otsida. 26 aasta vanuste naiste maksimaalne pulss on aastal 2010 avaldatud uuringu järgi 183 lööki minutis. See tundub usutav:

"Women are not small men," Gulati added. "There is a gender difference in exercise capacity a woman can achieve. Different physiologic responses can occur. " Gulati was the first to define the normal exercise capacity or fitness level for women in a 2005 study.

The old formula -- 220 minus age -- used for almost four decades, is based on studies of men. The new formula for women, based on the new research, is 206 minus 88 percent of age.

 Allikas

Originaalartikkel on ka huvitav (aga võibolla ainult minule, ma ei tea, aga igaks juhuks märgin ära, et saate ise otsustada :))

Siit saab igaüks (ka meesterahvad) enda vanuse järgi üle kontrollida, mis talle pakutakse maksimaalseks pulsiks. Ja siis mõelda, milline arvutus talle seitsmest valikust kõige usutavam tundub.

Minimaalne

Rahuoleku pulss võib aga varieeruda erinevatel inimestel 60st 100ni! Üldiselt madalam rahu oleku pulss tähendab afektiivsemat südametööd ja paremat kardio-vaskulaar tervist. Selle saan ma enda puhul küll katse-eksitus meetodil kindlaks määrata, sest logelemine ei ole arsti poolt keelatud tegevus praegu :)

Miks treenida pulsitsoonide järgi?

Miks ma seda uurin? Selle pärast, et vaadata, kas peaks äkki veidi modima oma praegust kuldset numbrit 150, millest mitte üle minna vastupidavust kasvatavat trenni tehes. Eesmärk - treenida targemalt, treenida vastupidavust.

Hommikujooks #34

Jooks viis kõigepealt kiiresti Salutaris poodi, enne kui  nad sulgevad. Jah, minu hommikujooks algas kell 14.30 :D. Reedel oli S'i firmapidu...

Ostsin kummilinti, et puusapainutaja lihast rehabiliteerida.

Jooksin ümber Anne kanali ja siis koju.

Kummilindi harjutused tekitasid aga seda klonksumist juurde. Et olla asjas kindel ma ennem ei jätka nendega, kui füsio ei ütle, et see ongi OK. Venitasin hoopis seda lihast erilise hoolega.

Väike pilt klonksuvast puusast:

Anatoomia

Hommikujooks #35

Pärast eilset tantsutrenni oli keha hommikul päris väsinud. Kuna aga S oli virk ja tõusis üles ei jäänud mulgi muud üle, kui ärkamisprotsessi alustada. Venitasin, misma venitasin stardiga, aga jooksma jõudsin. Joosta ka jõudsin. Venitamist ka ei unustanud. Üldiselt arvan, et olen tubli (eeskujulikkusest on puudu see veidi kiirem jooksma jõudmine).

Taasutmiseks kaks imehead tordilõiku, mille kolleeg tänaseks koogiklubiks valmistas.

Puusavalu diagnoos ja hommikujooks #33

Snapping Hip Syndrome

Kutsutakse ka tantsija puusaks. Oeh. Eile füsio poole suuga mainis, et ilmselgelt on tegu sellega ja kõik muud põletikud ja valud on sellega seotud (ja kiirgavad mujale). Puusas sellist plaksuvat heli tunnen ma tegelikult juba päris kaua - esimest korda panin seda tähele Treffneri rahvatantsu trenni soojenduses umbes 7 aastat tagasi. Ei osanud siis midagi arvata.

Nüüd on veidi frustreeritud ja ahastuses tunne. Veidi juba jõudsin ka lugeda selle müsteeriumi kohta veebi avaruste esimesest otsingutulemusest ja oma üllatuseks avastasin, et enamus inimestel, kes sellise asja endale saanud on (kaasa sündinud äkki?) ei ole sellega kunagi  mingit suuremat probleemi. Valusaks võib asi minna siis, kui oled tantsija või teed aktiivselt mõnda muud sporti.

Ma ei ole veel otsustanud kuidas ma ennast tunnen. Uued harjutused tulevad lihastreeningu rutiini ja kolme nädala pärast on uus vastuvõtt. Seni on aega ise veebis surfata ja uurida, millega tegu. Äkki läheb enesetunne paremaks?

AGA! Mul on lubatud joosta ja ujuda (niikaua, kui valus ei ole). Juhuu! Ja tänane hommikujooks oli mõnus. Samas kõhu- ja kerelihastele koormust anda ei tohi. Nii et jooksutrennist on mõnda aega paus - vähemalt kuni järgmise arstiajani. Kahju.

Hommikujooks #33

Seekord ei jõudnud ma kella kaheksaseks tipptunniks jooksma. Jõudsin hoopis selleks tipptunniks, mis koosneb väljastpoolt Tartut sissesõitjatest, kes on jäänud hiljaks kell 9 alanud tööpäevale. Sellisel kellaajal on juba ka pargitöötajad oma päevaste töödega algust teinud. Puhurid undavad ja lehed lendavad igas suunas.

Printsessi loss Kassitoome nõlval läbib renoveerimis-kuuri ja pargis tehakse sügistöid.

Proovisin joosta 150 pulsiga. Tuli enamjaolt välja küll. Muuhulgas avastasin, et minu jooksuring vist ei ole tasane nagu siiani arvasin. Ju ta ikka väikese künka peal on, sest ühes suunas joostes läheb pulss alati üles, ükstapuha, kas jooksen päri- või vastupäeva. Teises suunas läheb pulss jällegi madalamaks.

Ma meisterdasin ka ühe ägeda asja, mis aitab hoida pulssi alla 150-ne, aga enne tuleb veidi debugida ja testida, kui laialt kuulutama hakkan. Võibolla esmaspäeval juba räägin täpsemalt.

Hommikuujumine #2 ja #3

Motivatsioon ujuma minna vs. motivatsioon hommikujooksu teha

Äratus tiniseb kell 6.30 ja ma isegi ajan end üles! Motivatsioon end voodist välja ajada on oluliselt kõrgem, kui 20 minuti pärast on sõbrad autoga all ootamas.

Kas keegi tahaks minuga hommikujookse kaasa tegema hakata? See oleks nii tore motivaator, et pigem varem, kui hiljem jookusrajale jõuda :)

Algaja ujuja vaimustusepuhang

See ujumise teema on uus. Ma poleks oodanud, et see mulle meeldima võib hakata. Pärast esimest korda olin ma veendumusel, et ma ei oska ujuda. Nüüd aga on tulnud selline mõnus rahulik rütm kätte. Ainult ujumisprillide pärast pidi 3 korda pikemalt pausi tegema. Sada häda nende prillidega - vesi tuleb sisse ja uduseks lähevad. Kas kellelgi profimal ujujal oleks mulle nõu andma, mida ma tegema pean?

Update - ostsin suhteliselt emotsiooni ajel uued prillid. Mitte ühtegi probleemi enam!

Pisivõidud:

• 900m esmaspäeval ja 1000m neljapäeval
• sujuv rütm, hingamine oli palju parem, kui eelmine kord
• ei lasknud kõhul nii tühjaks minna, et tuleks HANGRY tunne peale (kontoris hommiku meilide kõrvale tass putru tükeldatud banaaniga)
• juuksed ei seganud täna ujumist (pats oli tugevalt krunnis ja tukk klambritega kinni)

Mille kallal veel töötada:

• kell võiks isetegevusest loobuda ja kohe alguses jäädagi 25m basseinipikkuse režiimile
• üldse võiks pihta saada selle kella hingeelule seoses ujumisega.
• prillid
• kiirem pesu/kuivatus/riietumine (samas mul on umbes 50 korda rohkem juukseid kui neil, nende pesemine ja isegi minimaalne kuivatamine võtabki veidi rohkem aega)

Päästeujumisest Saksamaal DLRG's

Kui eelmisel nädalal oli pärast ujumist ahastus peal, et ma pole ilmselt kunagi õigesti ujunudki ja keegi pole õpetanud ka ja midagi ma ei oska, siis täna tuli meelde küll, et ma olen tegelikult ju terve aasta Saksamaal ujumistrennis käinud. See oli küll vetelpääste trenn, aga kord nädalas sai igasugu tehnikaid harjutatud ka lisaks pääste võtetele. Kui nüüd järele mõelda, siis ilmselt on minu ujumisprillid ka sellest ajast pärit - 10 aastat tagasi - yikes!

Ma isegi osalesin kohalikul päästeujumisvõistlusel - rajakohtunikuna küll :D

Minu suurim ujumisalane saavutus sellest aastast on päästeujumise hõbetase (Sakslaste ordnung - kõik on lahterdatud) seal oli terve hunnik erinevaid nõudeid ja norme, mida pidi täitma. Kõige kauem ajasin ma taga 25m vee all ujumise normi. Pronkstasemel oli see lihtne - 15 meetrit ja valmis. Aga hõbetase tähendas terve basseinipikkuse ujumist ilma vahepeal hingamata! Mul on see hetk ikka veel meeles, kui ma selle lõpuks ära tegin. Trenn oli juba lõppenud, aga minu vanem õde Dhana oli veel seal (ta oli abitreener) ja kui ma siis basseini lõpus vee alt tõusin ja tekkis kerge paanika, kas see nüüd ei lähegi arvesse - kas keegi ikka nägi, et ma ujusin terve basseinipikkuse vee all???

Aga Dhana nägi ja tulemus läks kirja.

Järgmises trennis sain hõbedakarva DLRG (Deutsche Lebens-Rettungs Geseltschaft) märgi.

Kuldtaseme sukeldumise ülesanne tundub mulle siiani ilmvõimatu - 30 meetrit - see tähendab, et peab jõudma basseini otsa ja siis veel tagasi pöörama ja veel 5 meetrit ujuma ilma tõuketa! Samal ajal peab veel vähemalt 8 rõngast basseinipõhjast üles korjama.

Seda viimast nüanssi ma ennem ei teadnud (või ei mäletanud), aga DLRG koduleht tuletas meelde. Hõbetaseme muud harjutused olid ka vägevad - näiteks riietuses ujumine, basseinis riietusest vabanemine, elustamisülesanded, kombineeritud ujumised, sukeldumised, päästmised ja elustamised.

Nii et ei saa öelda, et ma ujuda ei oska... Kunagi vähemalt oskasin, nüüd tuleb uuesti meelde tuletada.

#32

Hommikujooks #32

Punkt kell 8 hommikul majast välja astudes on hetkel tänavatel rohkem autosid, kui veel koristamata lehti. Enamus autodes on ainult autojuht. Mõned on juba lapsed kooli ees maha puistand. Siiski väga palju autosid - igal pool. Mõni trügis isegi pargirajale. Ju tal siis ei olnud tee peal ruumi.

Udu oli ka palju ja igal pool.

Ärkamine oli kuidagi imelikult kerge, aga jooksma minemine võttis rohkelt teotahet. Aga nagu ikka - praegu on väga hea meel, et läksin :)

Hommikujooks #31!

Yes - I did indeed

Jah, ma sain jälle joosta! Juhuu!

See on peamine, muus osas on mõtted praegu nii sassis peas, et ei oska lubada, kas see postitus üldse kellelegi  arusaadav saab.

Mis ma siis vahepeal teinud olen... palju venitanud. Kohe väga palju. Vahepeal oli tunne, et liiga palju. Kaks korda massaažis käinud. Kaks korda teipinud. Oma skautidega möllanud (neil oli skaudimaja tšill ehk skaudimajas ööbimine koos filmide ja igasugu näksidega). Laiselnud.

Uued reeglid

Üldiselt tegi see paus ettevaatlikuks jälle tervise suhtes.
Seega siit paar muudatust senisesse trennirutiini:
1. Tõmmata jooksude arv nädalas väiksemaks - 6 asemel 5, ehk kokku neli hommikujooksu nädalas. Üks neist viiest on jooksutrenn - isegi  mina ei suuda kuidagi õhtul kella 7 paiku toimuvat jooksu endale hommikujooksuks mõtestada... nädalavahetusel kell 2 on teine teema :D
2. Crosstrain ehk mitmekesistada ja varieerida erinevaid trenni liike. Lisaks tantsutrennile peaks korra nädalas käima näiteks ujumas.

Aga pühapäevane jooks ehk hommikujooks #31

Plaanis oli osaleda virtuaaljooksul, aga oma suures ettevaatlikkuses otsustasin seekord vahele jätta, et mitte esimese jooksuga peale pausi kohe uuele pausile jääda.

Pühapäeval pärast mõnusalt pikka sissemagamist sai venitatud, rullitud ja jooksma mindud. Isegi S tuli kaasa. Tegelikult olin ma juba laupäeva õhtul suure naeratusega tuttu läinud teades, et homme saab see jama läbi.

Proovisin teha 3,5 kerget kilomeetrit pulsiga 150. Päris pikalt tuli see ka välja, aga lõpuks kui S hakkas minu ümber ringe jooksma sai mul kõrini sellest lonkimisest ja lisasin tempot juurde viimasel lõigul. See polnud mingi jooks, isegi sörk mitte! Pulss kohe 170. Järgmine kord üksinda olen ehk järjepidavam.

Distants: 3,4 km
Aeg:  27.40
Keskmine pulss: 143 (soojenduskõnni pulss on ka siin sees)

Eelmise nädala (väga igav) kokkuvõte

	Trenn	Tulemus	Hinnang (1-5)
Esmaspäev	5. Ibumaxi päev
Teisipäev	6. Ibumaxi päev Ujumine+ jooga	900m 45 minutit venitamist tuharalihastele ja puusapainutajatele	3 (no ei sujunud hästi, peaks rohkem tehnikat harjutama)
Kolmapäev	7. Ibumaxi päev Massaaž, Rull + venitus	Rull 45 minutit + venitamine… ca 15 minutit?	5 (miks ma rullimise vahepeal ära unustasin?
Neljapäev	8. Ibumaxi päev Venitamine	ca 30 minutit vanitamist + rullimine	5+ täna ei valuta miski! Juhuu! Pühapäeval jooksma?
Reede	9. Ibumaxi päev Venitamine	ca 30 minutit venitust	OK
Laupäev	Mõjuainete vaba päev (kontrolliks) Venitamine		OK
Pühapäev	Hommikujooks #31 + tantsutrenn	3,4 km	Meh - 3, aga hea tunne on ikkagi.

Minieesmärgid selleks nädalaks:

 -  õppida ühtlase pulsiga jooksma.
 -  harjuda taas hommikujooksudega