Skautlik jõulupuu ja hommikujooksud jätkuvalt pimedas

Jõulukuuse disain 

Inspireeritud hobidest ja kõige  läikivamast varandusest, mis kodus muidu enamus aastast niisama seisab (umbes nagu traditsioonilised jõuluehtedki).  Jõulutäht langetab meil praegu kõigest nädalakest laua kaunistamist oma viimaseid lehti. Kuusk ei tundu üldse janune - loodan, et seegi kohe pudisema hakka.

Puuseibid lõikasin, lihvisin ja puurisin koos ema poolse vanaisaga juba oktoobris - jah, mul oli tõesti juba siis jõuludeks plaanid alanud! Lumehelbemustreid olen viimased kuu aega järgemööda neile peale disaininud ja põletanud.

Ja mis kõige olulisem - alt on kuusk ka paista!

Millal see stressivaba jõuluaeg algab?

Esmaspäeval sain ma teate, et skaudimaja ette laetakse kohe-kohe maha 10 rummi puid. Plaanid nädalavahetuseks talgulised kokku ajada lendas korralikult uppi. Sellest tulenevalt tuli improviseerida ja juba niigi tihe teisipäevane graafik sai veelgi tihedamaks.

Teisipäevane super tegus päev koos hommikuujumisega

7.05 - Sõpradega ujuma
8.30 - Tööle
12.00 - puude tassimine skaudimajas kahe abilisega ja kiire lõunasupp sealsamas
13.30 - Sulemehe lattu skaudijuhtidele jõulukinke valima
14.xx - tagasi tööl
17.30 - taksoga koju (sest spordikotti ja kastitäit kalendreid ei ole meeldiv lisaks käekotile jalgsi koju vedada)
18.10 - elegantne hilinemine skaudi jõulupeole
Laste juhendamine ja lootmine, et keegi end liiga tõsiselt ära ei kõrvetaks puu põletamise kolviga. Sel aal sai  ka ülejäänud küttepuud tublide skaudijuhtide poolt sisse veetud
21.xx - õhtusöök Rabarber restos
22.xx - hunnik pesu pessu-kuivama ja siis tuttu

Päris väsitav... tuttu minnes oli mul mingi illusioon, et ma lähen järgmisel hommikul jooksma.

Kolmapäevane hädine valupäev

Ärgates ma liigutasin natuke teki all ja (mulle tundus et) terve keha oli valus ja kange. Selge - äratus 1,5 tunni pärast. Esimese asjana valuvaigisti sisse. Päeva peale aga sain aru, et tegelikult valutas ainult üks käsi möödapääsmatult. Ülejäänud keha funkas täitsa normi piires.

Neljapäevane hommikujooks #47

6 kilomeetrit, mis algasid täitsa pimedas ja lõppesid (peaaegu)valges. Järjest enam on kõhe tunne pimedas joosta - miks ei ole Eesti kaubandusest saada minimalistlikku jooksuks sobivat helkurvesti? Kõik, mida ma näinud olen tunduvad väga ebamugavad. Ühe enda jaoks perfektse variandi leidsin USA tootjalt...


Amphipod Unisex Xinglet Pocket Reflective Visibility Series

Tundub, et mingi oluline muudatus on toimunud hommikujooksudes - distantsi osas enam 3,5 km ei rahulda. Ei anna nagu trenni mõõtu välja. Ja nii ma siis jooksengi Anne kanali marsruuti ja trehvan iga kord üht hommikust jalgratturit sealsamas trenni tegemas.
Puude tassimise käsi valutab ikka veel :)

Seekord ei kustunudki jõulutuled minu saabudes