Hommikujooks #39, Tallinn, Helsingi, hommikujooks #40

Kaks päeva pausi

Kui kaks päeva hommikujooksud vahele jäävad on selline tunne nagu oleks nädal aega ainult istunud. Kuigi ka seda oli nende kahe päeva jooksul päris palju - rongis, praamil, taksos, bussis... Need kaks päeva, mil joosta ei jõudnud olid äärmiselt tegusad.

Hommikujooks #39

Hommikujooks #39 oli ikka päris libe. Pidin oma sõnu sööma. Esmaspäeval kuulutasin maailmale, et väga hea on joosta ka tavaliste tossudega (Asicsid) aga teisipäeval oli see pisike lumekiht jäält kadunud ja Adidase tossud jätsid küll soovida oma pidamisega. Õhtul läksin krabasin vanemate juurest õe lahkel loal tema Icebugid, et nendega proovida. Ette rutates - oli ikka vahe küll. Veidi imelik oli ka - see krabin, mis iga sammu saatis oli kummaline ja harjumist vajav.

Soome

Soomes sain käia ühe tunni ajase koosoleku pärast. Aga vajalik ja hea koosolek oli. Pärast sai lähedal kohvikus edasist strateegiat arutada härradega.

Laevas muud eriti teha ei ole, kui süüa ja arvuti taga istuda...

Kui saaks laevas trenni teha...

Tallinn-Helsingi praamil võiks olla jõusaal ja treeningruum mõne trenažööri ja näiteks jooksulindiga. Nii hea oleks minna kell 7.00 laevale, 45 minutit kuni tund trenni teha, pesta (ja äkki ka korraks saunast läbi hüpata?), hommikubuffees mõnus hommikusöök ja saab edukalt alustada kell 9.30 tihedat tööpäeva. Trennikoti saaks sadamas päevaks lukustatavasse kappi hoiule panna. Ma lausa otsiksin koosolekuid Soomes kui selline võimalus oleks!

Selle asemel polnud midagi muud targemat teha, kui erinevaid buffee toite proovida ja istuda. Mul oli küll tunne laeval ringi vaadates, et lisaks Kalevipoegadele on reisijate seas ka piisavalt ärimehi, kes ehk sooviks istumise ja arvutiekraani vahtimise asemel trenni teha.

Arutasin seda tagasi tulles ka töökaaslasega, kes oli hoopis teise kohtumise pärast Helsingis. Tema käib kord nädalas niimoodi Tartust Helsingisse ja tagasi. Ta oli minuga kahe käega nõus.

Niisiis Tallink - kas pole mitte suurepärane idee?

Pärast koosolekut ja nõupidamisi oli veidi aega kuni laeva välumiseni. Täitsin ema tellimuse ja käisin ühes kunstitarvete poes ja ostsin igasugu portselanivärve kokku. Sellele kulus pool tundi!

Ja ikka oli veel aega üle. Tee peal nägin sellist suuremat laohoonet, mis tõotas olla kohvik. Otsustasin sisse vaadata ja avastasin end jõuluteemaliselt gurmee turult... super!

Kohvikud, erinevad letid lihast salatini, jõulumuusika...

Praegu guugeldades sain teada, et käisin Hietalahden turul, mis ei ole kuigi kaua avatud olnud.

Hommikujooks #40

Juba eile õhtul mega väsinuna tagasi koju jõudes rõõmustasin, et täna saab jooksma. Ja oligi hommikujooks #40 - miinustemperatuuri oli 6 kraadi ja esmakordselt proovisin naastrehvidega joosta.

Kes märkab naastu jälgi jääl?

Täna ei õnnestunud KUIDAGI see madala pulsiga jooks. Lõpuks hakkas see kõrge pulsi häiret andev kell lausa närvidele käima. Eks külmas peab ju tegelikult ka süda veidi rohkem tööd tegema, et keha soojas hoida JA liigutada. Igatahes on mul selline kahtlus, et äkki lülitan selle piiksumise välja praegu ja jooksen sellise pulsiga, mis juhtub.

Novembrijooks 2014 e. hommikujooks #37

Ettevalmistus

Reede õhtul tuli vist midagi sellist üle mu huulte:

"Oi kurat, homme on ju see jooks... "

Ma olin selle ära unustanud. Reede oli omaette katsumus ka - libedad teed Tallinnas ja Tartus. Esimene lumi ja rongist peaaegu maha jäämine.

Hommiku rituaalid

Aga laupäeval sai mõnusalt kella kümneni magada, siis riided valida, kaerahelbe putrugi süüa ja bussi peale jalutada. Elu nagu lill kuni avastasin, et buss keerab Põllu peatusest tagasi linna poole ja Kvissentalist läbi ei sõidagi. See tähendas siis kiire tempoga jalutskäiku, mille vältel pulss ainult tõusis, sest järjest suurem mure tuli peale, kas ma ikka jõuan üldse õige aegselt starti.

11.58 rebisin ümbriku stardimaterjalidega lahti nii mõnigi flaier pudenes laiali, mida mul polnud mahti ka koristada. Koti sokutasin toredate korraldajate loal nende telki ja kiiruga haaknõelu pusa külge kinnitades proovisin kepikõndijateski vähemalt veidi ettepoole saada sel hetkel, kui stardipauk anti.

Start

Stardikoridor, kepikõndijad ja mina ikka veel viimaseid ettevalmistusi tegemas mõnusaks jooksuks. Pildi allikas.

50 m pärast starti tuli meelde kellal ka start vajutada. Siis hakkasin kindaid jooksu pealt kätte ajama.

Jooks

Aga nendest sekeldustest vaatamata oli mõnus jooks. Mul ei olnud mingeid plaane mingit kiiret jooksu teha ega rekordit püüda (see pole selleks õige rada). Oli lihtsalt plaan teha laupäevane hommikujooks #37!

Check list:

• Tempo OK, 
• Hingamine - OK, 
• Pulss - misasja??? - nevermind - ignoreeri. 

Ühel pildil väga fotogeenilise jooksjaga. Pildi allikas

Ja hasart lõi sisse - seljad ainult lähenesid ja jäid taha. Tee peal sai isegi kiiretele sõpradele lehvitatud ja kaasa elatud, kui nad juba tagasipöörde teinud olid ja parasjagu vastu jooksid. Ka rajameeskond sai mõne naeratuse ja julgustava repliigi (muidu on asi väga ühepoolne - nemad meile kaasa elavad aga kas keegi neile ka midagi toredat ütleb?) 

 KÕIGILE lehvitamas. Pildi allikas

Kõikidele fotograafidele, keda märkasin kaamerasilaga enda poole suunatud olekus sai lehvitatud. Ja kõige selle juures keris mul pulss, mis juba alguses oli 150 kümnendaks minutiks üle 180 ja sealt edasi ainult tõusis - kuni lõpusurdini, kus nägin ka numbrit 191.... jah - ma olen ka üllatunud, et südamerabandust ei saanud - aga muidu oli olek ju täitsa hea, muidu oleks ikka tempot vähemaks võtnud küll.

Ilma veiderdamiseta saab ka joosta. Ilma naeratuseta ei saa. Pildi allikas.

Nii palju siis rahulikust jooksust. Lõbus jooks oli aga kindlasti.

Tulemus

Mingeid rekordeid ma ei püstitanud, seda võib kevadel proovida jälle mõne tempotrenni jooksul Praegune 5 km isiklik rekord on aasta 2013 märtsikuust, kui kahe nädalase akna sisse mahtusid nii viimane lumelaua sõit kui ka jooksutreeningute algus.

278

104

393

Liina Land

Tartu

MTÜ Spordiselts

0:31:11

0:15:19

N

(54)

Finišis olid vastas ka S ja isa, kes lahkelt pakkus küüdi teenust kelle ma veensin ca tund aega enne jooksu mind sõidutama. Sain koju enne kui külmavärinad peale tulid. Et jääda ausaks, siis ma olen ka isal näiteks rattarallil Elvas vastas käinud :) 

Taastumine

Kodus esimese asjana KUUM dušš, jalad seinale ja kompressiioonsokid jalga. Järsku ärkan ma ca 2,5 tundi hiljem magusast unest. See uni oli igati vajalik, sest õhtul oli veel sõbranna sünnipäevapidu.

Venitamise/rullimise puudujääk annab valusalt tunda. Ka kolm päeva hiljem.

Hommikujooks #38 - Kas on võimalik joosta liuväljal?

Esimene tõeliselt libe jooks sel talvel oli täna hommikul. 

Ja libeda all mõtlen ma sellist libedust, et jooksurajal olid jäljed, kuidas keegi on rõõmsalt liugu lasknud.

Ma jooksen samade tossudega, nagu ikka ja teate mis - ma ei libise! Kõndides ma olen nagu Bambi jääl, aga rahulik jooksusamm on stabiilselt libisemisvaba. Isegi jälgi ei jää. Nii et annab küll joosta talvel ka väljas. Kõndimist ma ei soovita.

Kuna ma mäest üles ja alla kõndides ikkagi paar korda libastusin, siis rändab mõte järjest rohkem Icebugide suunas.

Naastudega talvised jooksujalatsid

Plussiks on ka see, et mõned talvised Icebugid on veekindlad ja varustatud ka helkur-elementidega. Kõik kolm on omadused, mida talvised jooksjad otsivad. Veekindlus on nii ja naa. Veekindlad jalanõud kindlasti hingavad kehvemini, kui võrkmaterjalist jalanõud.

Hommikujooks #38

Ärkamine oli üllatavalt kerge pärast sisukat pühapäeva õhtut tantsutrenni, Asian Chefi ja PÖFFiga.

Kõnniteed teevad ettevaatlikuks ja kui kusagile on liiva puistatud, siis teeb see vaid petlikult uljaks. Jooksma hakates olid jalad all nagu puupakud (Novembrijooks). Pulss aga püsis ilusti alla 150 terve jooksu aja. Selle saavutasin ma põhimõtteliselt nii, et sättisin kella häiret andma juba 147 bpm juures.

Selline väike taastav jooks.

Novembrijooksu ehk Hommikujooks #37 kokkuvõte tuleb ka.

Mitte laisk vaid ettevaatlik

Eile ei käinud jooksmas. Täna ei käinud ujumas. Miks?

Kolmapäeval võtsime S'iga Veinis ja Vines vastu uut veiniaastat.

Le Beaujolaisnouveau est arrivé! 

Mõnus õhtu, veiniviktoriini võit, veinikorgi viskes valus põrumine, mõnusad snäkid ja veinimaitsemine.

Pole vist mõtet rohkem seletada. Neljapäeva hommik oli loodud sisse magamiseks.

Päeva jooksul sain ma aga umbes 30x aevastada ja nohu hiilib ligi. Seega  tuli kiiresti kasutusele võtta abinõud:

• Kuum c-vitamiini jook -poole kuni ühe sidruni värskelt pressitud mahl, ca 5 cm jagu viilutatud ingverijuurt, 1tl mett, kuum vesi

• Kanasupp - ikka ise tehtud… tuli nii hea, et sõime S'iga kahe peale kõik kolm liitrit korraga ära. Vedelikupuudus?

• Uni - kell 10 tuttu

Jää ja lumi

Täna hommikul Tartus rongi peale rutates olin õnnelik, et pääsesin luud-kondid terved (või isegi eluga). Maja väravast 2 meetri kaugusele jõudnud, kuulsin selja taga pidurdamist ja ümber pöörates nägin, kuidas auto põhimõtteliselt maja seina sisse sõitis. Kogu teekond kodust rongijaama ma ei pannud külma tähelegi, sest kõrvus kohises adrenaliin.

Terve tee sadas jäidet juurde ning kõiki teeületuskohti valisin VÄGA hoolikalt, sest autode piduritele täna loota ei saa. Et minu enda tagumik maad ei puudutanud kordagi on lihtsalt ime.

Rongis oli piisavalt jahe, et enamus reisijaid keerasid end mantli alla kerra.

Ja Tallinnas hakkas lund sadama! Juhuu!

Goldrexi asemel

Niisiis - ennetades haigeks jäämist, kontide murdmist ja ületreenimist - ma ei ole olnud mitte laisk vaid ettevaatlik :D

Hommikujooks #36, järjekordne ujumine ja jõulupaki loosi idee

Varakult ärkamise väljakutse

Varakult ärkamise harjumus on jälle paremuse poole liikuma hakanud. Vahepeal puusa pärast pausi tehes ununes see oskus ära :) Teisipäeval ja kolmapäeval oli juba täitsa OK ärgata. Muidugi on tore ka see, et mida varem ma ärkan, seda varem ma jõuan tööle ja sealt oma korda varem koju.

Varakult ärkamise varjukülg

Teiselt poolt mõjutab selline unerütm aga sotsiaalset elu. Mulle oleks nagu uneprogramm peale kirjutatud, mis kell 23 silmad looja kisub - isegi siis, kui oled sõpradel külas või peol.

S näeb selle probleemiga kurja vaeva. Ta on avastanud nipi, et kui mind kella 11 ajal õhtul liikumas hoida ja aktiivselt stimuleerida sotsiaalset hinge minus, pikeneb minu vastupidavus kuni umbes kella neljani öösel. Alkohol aitab kaasa muidugi :) (Aga veini tuleb vältida).

Minu enda nipp on kella 20-21 vahel juua üks Redbull. See aitab ka vältida seda surnud hetke kui on vaja/tahtmine/võimalus sõpradega pidutseda. Boonuseks on see et Redbull lihtsalt maitseb mulle.

Hommikujooks #36 ja -ujumine #4

Teisipäevasel jooksul premeerisin ma enda tublidust varem välja saamise osas jooksuringi pisut pikemaks venitamisega. Ühtlaselt madala pulsiga jooksmine on kergemaks läinud - kell karjus minu peale sel korral juba palju vähem, kui tavaliselt.

Kolmapäeval sain jällegi ujutud 100m rohkem, kui eelmine kord :) Niimoodi vaikselt tulebki mahtu tõsta :)

Peaaegu sama aeg, nii erinevad numbrid

Meie pere jõululoos

 

Allalaetav fail, kui on soovi samamoodi oma pere/kollektiivi/sõprade pakiloos teha (kliki peale, salvesta, prindi, voldi, täida, loosi):

Hommikujooksud #34 ja #35 ja harjumine ühtlaselt madala pulsiga jooksma

Mis loomad on pulsitsoonid?

Nii laupäevane kui ka esmaspäevane hommikujooks olid ponnistused selle nimel, et suudaks joosta pulsiga alla 150 lööki minutis. Väikese abiga kellalt ja vahetevahel hoogu maha võttes see ka õnnestus, kuid arenemisruumi veel kindlasti on.

See pani mind mõtlema - miks just 150?

Et sellele numbrile 150 mingit tausta leida uurisin pulsitsoonide kohta, kuid see ajas pea veel rohkem segamini. Erinevaid teooriaid on niivõrd palju ja lisaks on inimestel ka erinevad rahuoleku ja maksimaalsed pulsitsoonid.

Maksimaalne

Maksimaalset tsooni ma joostes määrata ei saa, kuna sprindi lõigud on füsio poolt praegu keelatud. Seega tuleb mujalt abi otsida. 26 aasta vanuste naiste maksimaalne pulss on aastal 2010 avaldatud uuringu järgi 183 lööki minutis. See tundub usutav:

"Women are not small men," Gulati added. "There is a gender difference in exercise capacity a woman can achieve. Different physiologic responses can occur. " Gulati was the first to define the normal exercise capacity or fitness level for women in a 2005 study.

The old formula -- 220 minus age -- used for almost four decades, is based on studies of men. The new formula for women, based on the new research, is 206 minus 88 percent of age.

 Allikas

Originaalartikkel on ka huvitav (aga võibolla ainult minule, ma ei tea, aga igaks juhuks märgin ära, et saate ise otsustada :))

Siit saab igaüks (ka meesterahvad) enda vanuse järgi üle kontrollida, mis talle pakutakse maksimaalseks pulsiks. Ja siis mõelda, milline arvutus talle seitsmest valikust kõige usutavam tundub.

Minimaalne

Rahuoleku pulss võib aga varieeruda erinevatel inimestel 60st 100ni! Üldiselt madalam rahu oleku pulss tähendab afektiivsemat südametööd ja paremat kardio-vaskulaar tervist. Selle saan ma enda puhul küll katse-eksitus meetodil kindlaks määrata, sest logelemine ei ole arsti poolt keelatud tegevus praegu :)

Miks treenida pulsitsoonide järgi?

Miks ma seda uurin? Selle pärast, et vaadata, kas peaks äkki veidi modima oma praegust kuldset numbrit 150, millest mitte üle minna vastupidavust kasvatavat trenni tehes. Eesmärk - treenida targemalt, treenida vastupidavust.

Hommikujooks #34

Jooks viis kõigepealt kiiresti Salutaris poodi, enne kui  nad sulgevad. Jah, minu hommikujooks algas kell 14.30 :D. Reedel oli S'i firmapidu...

Ostsin kummilinti, et puusapainutaja lihast rehabiliteerida.

Jooksin ümber Anne kanali ja siis koju.

Kummilindi harjutused tekitasid aga seda klonksumist juurde. Et olla asjas kindel ma ennem ei jätka nendega, kui füsio ei ütle, et see ongi OK. Venitasin hoopis seda lihast erilise hoolega.

Väike pilt klonksuvast puusast:

Anatoomia

Hommikujooks #35

Pärast eilset tantsutrenni oli keha hommikul päris väsinud. Kuna aga S oli virk ja tõusis üles ei jäänud mulgi muud üle, kui ärkamisprotsessi alustada. Venitasin, misma venitasin stardiga, aga jooksma jõudsin. Joosta ka jõudsin. Venitamist ka ei unustanud. Üldiselt arvan, et olen tubli (eeskujulikkusest on puudu see veidi kiirem jooksma jõudmine).

Taasutmiseks kaks imehead tordilõiku, mille kolleeg tänaseks koogiklubiks valmistas.

Puusavalu diagnoos ja hommikujooks #33

Snapping Hip Syndrome

Kutsutakse ka tantsija puusaks. Oeh. Eile füsio poole suuga mainis, et ilmselgelt on tegu sellega ja kõik muud põletikud ja valud on sellega seotud (ja kiirgavad mujale). Puusas sellist plaksuvat heli tunnen ma tegelikult juba päris kaua - esimest korda panin seda tähele Treffneri rahvatantsu trenni soojenduses umbes 7 aastat tagasi. Ei osanud siis midagi arvata.

Nüüd on veidi frustreeritud ja ahastuses tunne. Veidi juba jõudsin ka lugeda selle müsteeriumi kohta veebi avaruste esimesest otsingutulemusest ja oma üllatuseks avastasin, et enamus inimestel, kes sellise asja endale saanud on (kaasa sündinud äkki?) ei ole sellega kunagi  mingit suuremat probleemi. Valusaks võib asi minna siis, kui oled tantsija või teed aktiivselt mõnda muud sporti.

Ma ei ole veel otsustanud kuidas ma ennast tunnen. Uued harjutused tulevad lihastreeningu rutiini ja kolme nädala pärast on uus vastuvõtt. Seni on aega ise veebis surfata ja uurida, millega tegu. Äkki läheb enesetunne paremaks?

AGA! Mul on lubatud joosta ja ujuda (niikaua, kui valus ei ole). Juhuu! Ja tänane hommikujooks oli mõnus. Samas kõhu- ja kerelihastele koormust anda ei tohi. Nii et jooksutrennist on mõnda aega paus - vähemalt kuni järgmise arstiajani. Kahju.

Hommikujooks #33

Seekord ei jõudnud ma kella kaheksaseks tipptunniks jooksma. Jõudsin hoopis selleks tipptunniks, mis koosneb väljastpoolt Tartut sissesõitjatest, kes on jäänud hiljaks kell 9 alanud tööpäevale. Sellisel kellaajal on juba ka pargitöötajad oma päevaste töödega algust teinud. Puhurid undavad ja lehed lendavad igas suunas.

Printsessi loss Kassitoome nõlval läbib renoveerimis-kuuri ja pargis tehakse sügistöid.

Proovisin joosta 150 pulsiga. Tuli enamjaolt välja küll. Muuhulgas avastasin, et minu jooksuring vist ei ole tasane nagu siiani arvasin. Ju ta ikka väikese künka peal on, sest ühes suunas joostes läheb pulss alati üles, ükstapuha, kas jooksen päri- või vastupäeva. Teises suunas läheb pulss jällegi madalamaks.

Ma meisterdasin ka ühe ägeda asja, mis aitab hoida pulssi alla 150-ne, aga enne tuleb veidi debugida ja testida, kui laialt kuulutama hakkan. Võibolla esmaspäeval juba räägin täpsemalt.

Hommikuujumine #2 ja #3

Motivatsioon ujuma minna vs. motivatsioon hommikujooksu teha

Äratus tiniseb kell 6.30 ja ma isegi ajan end üles! Motivatsioon end voodist välja ajada on oluliselt kõrgem, kui 20 minuti pärast on sõbrad autoga all ootamas.

Kas keegi tahaks minuga hommikujookse kaasa tegema hakata? See oleks nii tore motivaator, et pigem varem, kui hiljem jookusrajale jõuda :)

Algaja ujuja vaimustusepuhang

See ujumise teema on uus. Ma poleks oodanud, et see mulle meeldima võib hakata. Pärast esimest korda olin ma veendumusel, et ma ei oska ujuda. Nüüd aga on tulnud selline mõnus rahulik rütm kätte. Ainult ujumisprillide pärast pidi 3 korda pikemalt pausi tegema. Sada häda nende prillidega - vesi tuleb sisse ja uduseks lähevad. Kas kellelgi profimal ujujal oleks mulle nõu andma, mida ma tegema pean?

Update - ostsin suhteliselt emotsiooni ajel uued prillid. Mitte ühtegi probleemi enam!

Pisivõidud:

• 900m esmaspäeval ja 1000m neljapäeval
• sujuv rütm, hingamine oli palju parem, kui eelmine kord
• ei lasknud kõhul nii tühjaks minna, et tuleks HANGRY tunne peale (kontoris hommiku meilide kõrvale tass putru tükeldatud banaaniga)
• juuksed ei seganud täna ujumist (pats oli tugevalt krunnis ja tukk klambritega kinni)

Mille kallal veel töötada:

• kell võiks isetegevusest loobuda ja kohe alguses jäädagi 25m basseinipikkuse režiimile
• üldse võiks pihta saada selle kella hingeelule seoses ujumisega.
• prillid
• kiirem pesu/kuivatus/riietumine (samas mul on umbes 50 korda rohkem juukseid kui neil, nende pesemine ja isegi minimaalne kuivatamine võtabki veidi rohkem aega)

Päästeujumisest Saksamaal DLRG's

Kui eelmisel nädalal oli pärast ujumist ahastus peal, et ma pole ilmselt kunagi õigesti ujunudki ja keegi pole õpetanud ka ja midagi ma ei oska, siis täna tuli meelde küll, et ma olen tegelikult ju terve aasta Saksamaal ujumistrennis käinud. See oli küll vetelpääste trenn, aga kord nädalas sai igasugu tehnikaid harjutatud ka lisaks pääste võtetele. Kui nüüd järele mõelda, siis ilmselt on minu ujumisprillid ka sellest ajast pärit - 10 aastat tagasi - yikes!

Ma isegi osalesin kohalikul päästeujumisvõistlusel - rajakohtunikuna küll :D

Minu suurim ujumisalane saavutus sellest aastast on päästeujumise hõbetase (Sakslaste ordnung - kõik on lahterdatud) seal oli terve hunnik erinevaid nõudeid ja norme, mida pidi täitma. Kõige kauem ajasin ma taga 25m vee all ujumise normi. Pronkstasemel oli see lihtne - 15 meetrit ja valmis. Aga hõbetase tähendas terve basseinipikkuse ujumist ilma vahepeal hingamata! Mul on see hetk ikka veel meeles, kui ma selle lõpuks ära tegin. Trenn oli juba lõppenud, aga minu vanem õde Dhana oli veel seal (ta oli abitreener) ja kui ma siis basseini lõpus vee alt tõusin ja tekkis kerge paanika, kas see nüüd ei lähegi arvesse - kas keegi ikka nägi, et ma ujusin terve basseinipikkuse vee all???

Aga Dhana nägi ja tulemus läks kirja.

Järgmises trennis sain hõbedakarva DLRG (Deutsche Lebens-Rettungs Geseltschaft) märgi.

Kuldtaseme sukeldumise ülesanne tundub mulle siiani ilmvõimatu - 30 meetrit - see tähendab, et peab jõudma basseini otsa ja siis veel tagasi pöörama ja veel 5 meetrit ujuma ilma tõuketa! Samal ajal peab veel vähemalt 8 rõngast basseinipõhjast üles korjama.

Seda viimast nüanssi ma ennem ei teadnud (või ei mäletanud), aga DLRG koduleht tuletas meelde. Hõbetaseme muud harjutused olid ka vägevad - näiteks riietuses ujumine, basseinis riietusest vabanemine, elustamisülesanded, kombineeritud ujumised, sukeldumised, päästmised ja elustamised.

Nii et ei saa öelda, et ma ujuda ei oska... Kunagi vähemalt oskasin, nüüd tuleb uuesti meelde tuletada.

#32

Hommikujooks #32

Punkt kell 8 hommikul majast välja astudes on hetkel tänavatel rohkem autosid, kui veel koristamata lehti. Enamus autodes on ainult autojuht. Mõned on juba lapsed kooli ees maha puistand. Siiski väga palju autosid - igal pool. Mõni trügis isegi pargirajale. Ju tal siis ei olnud tee peal ruumi.

Udu oli ka palju ja igal pool.

Ärkamine oli kuidagi imelikult kerge, aga jooksma minemine võttis rohkelt teotahet. Aga nagu ikka - praegu on väga hea meel, et läksin :)

Hommikujooks #31!

Yes - I did indeed

Jah, ma sain jälle joosta! Juhuu!

See on peamine, muus osas on mõtted praegu nii sassis peas, et ei oska lubada, kas see postitus üldse kellelegi  arusaadav saab.

Mis ma siis vahepeal teinud olen... palju venitanud. Kohe väga palju. Vahepeal oli tunne, et liiga palju. Kaks korda massaažis käinud. Kaks korda teipinud. Oma skautidega möllanud (neil oli skaudimaja tšill ehk skaudimajas ööbimine koos filmide ja igasugu näksidega). Laiselnud.

Uued reeglid

Üldiselt tegi see paus ettevaatlikuks jälle tervise suhtes.
Seega siit paar muudatust senisesse trennirutiini:
1. Tõmmata jooksude arv nädalas väiksemaks - 6 asemel 5, ehk kokku neli hommikujooksu nädalas. Üks neist viiest on jooksutrenn - isegi  mina ei suuda kuidagi õhtul kella 7 paiku toimuvat jooksu endale hommikujooksuks mõtestada... nädalavahetusel kell 2 on teine teema :D
2. Crosstrain ehk mitmekesistada ja varieerida erinevaid trenni liike. Lisaks tantsutrennile peaks korra nädalas käima näiteks ujumas.

Aga pühapäevane jooks ehk hommikujooks #31

Plaanis oli osaleda virtuaaljooksul, aga oma suures ettevaatlikkuses otsustasin seekord vahele jätta, et mitte esimese jooksuga peale pausi kohe uuele pausile jääda.

Pühapäeval pärast mõnusalt pikka sissemagamist sai venitatud, rullitud ja jooksma mindud. Isegi S tuli kaasa. Tegelikult olin ma juba laupäeva õhtul suure naeratusega tuttu läinud teades, et homme saab see jama läbi.

Proovisin teha 3,5 kerget kilomeetrit pulsiga 150. Päris pikalt tuli see ka välja, aga lõpuks kui S hakkas minu ümber ringe jooksma sai mul kõrini sellest lonkimisest ja lisasin tempot juurde viimasel lõigul. See polnud mingi jooks, isegi sörk mitte! Pulss kohe 170. Järgmine kord üksinda olen ehk järjepidavam.

Distants: 3,4 km
Aeg:  27.40
Keskmine pulss: 143 (soojenduskõnni pulss on ka siin sees)

Eelmise nädala (väga igav) kokkuvõte

	Trenn	Tulemus	Hinnang (1-5)
Esmaspäev	5. Ibumaxi päev
Teisipäev	6. Ibumaxi päev Ujumine+ jooga	900m 45 minutit venitamist tuharalihastele ja puusapainutajatele	3 (no ei sujunud hästi, peaks rohkem tehnikat harjutama)
Kolmapäev	7. Ibumaxi päev Massaaž, Rull + venitus	Rull 45 minutit + venitamine… ca 15 minutit?	5 (miks ma rullimise vahepeal ära unustasin?
Neljapäev	8. Ibumaxi päev Venitamine	ca 30 minutit vanitamist + rullimine	5+ täna ei valuta miski! Juhuu! Pühapäeval jooksma?
Reede	9. Ibumaxi päev Venitamine	ca 30 minutit venitust	OK
Laupäev	Mõjuainete vaba päev (kontrolliks) Venitamine		OK
Pühapäev	Hommikujooks #31 + tantsutrenn	3,4 km	Meh - 3, aga hea tunne on ikkagi.

Minieesmärgid selleks nädalaks:

 -  õppida ühtlase pulsiga jooksma.
 -  harjuda taas hommikujooksudega

Üleskutse: osale virtuaaljooksul!

Mõru meel

Praegu eelmise nädala ja selle nädala plaanidele otsa vaadata on ebamugav - oi kui suur pettumus see on!

Plaanid olid ilusad, aga nende asemel proovin praegu hoopis aega maha võtta.

Virtuaaljooks

Veebis kolades sattusin toredale uudisele: Maraton100 hakkab jälle korraldama virtuaaljooksusid. Eelmisel aastal sain nendest jooksudest siis aimu, kui toimus kõige viimane. Seekord panen endale eesmärgiks joosta sel pühapäeval 5 km (mis iganes tempoga - keha kuulates) 

Virtuaaljooksu point:

1) registreeri

2) jookse kahe ettenähtud päeva jooksul enda valitud distants

3) salvesta se mõne GPS seadmega

4) saada oma tulemus korraldajale

5) voila - osalesidki just üle-Eestilisel jooksuvõistlusel!

Osale ka :) (pildil klikates saab Maraton100 lehele)

Kõige mugavam jooksuvõistlus üldse - jookse kus tahad!

Esimesed sammud ironman'i suunas :)

Täna hommikul käisin sõpradega Aura basseinis ujumas. Sain oma pulsikella katsetada. Ei läinudki katki! Aga minu ujumistehnika on olematu. Ainult krooli sai valuvabalt harrastada, aga seal on mul probleeme hingamisega - seega veetsin omajagu aega basseini otstes.

Ujumiseks krunni sätitud patsid oli samuti väike feil. Kõik need 20 juuksenõela andsid korraga alla. Järgmiseks korraks tuleb midagi paremat välja mõelda.

10 tegevust, et paraneda vigastusest

Olen praegu mõnda aega rivist väljas ja jooksmas ei käi, sest minu puusapainutaja lihas on põletikuline (jälle). Panin kokku nimekirja asjadest mida ise meeles pidada ning lootuses, et sellest on ka kellelegi teisele kasu :)

10 asja, mida silmas pidada, kui parasjagu mõne vastiku vigastuse tõttu joosta ei saa...

1. Tee jooksmisesse paus

Suure tõenäosusega tuli vigastus ületreenimisest. Kui miski teeb ikka järjepidevalt valu jooksu ajal, on see keha signaal sulle, et "Jäta nüüd palun ometi järgi!"

2. Käi arsti juures

Oma aru ja interneti hirmutused ei aita sul kõige efektiivsemalt paraneda. Arstid tegelikult ka teavad, millest nad räägivad, seega broneeri endale esimesel võimalusel arstiaeg. Isegi kui selleks oodatud kohtumiseks on valu juba üle läinud oskab ta aidata ja anda juhiseid, kuidas tulevikus vigastusest hoiduda.

3. Venitamine ja rullimine

Venitamine ja rullimine on tõhusad abimehed ka vigastuste ennetamisel, kuid ka siis kui miski just praegu valu teeb, tasub vastavat kohta ettevaatlikult rullida ja venitada. Need kaks tegevust aitavad kaasa lihaste ainevahetusele. See aga omakorda paranemisele.

4. Massaaž

Võimalusel külasta massööri. Eriti hea oleks külastada kogemustega spordi massööri. Tavaline silitamine ja aroomiteraapia on ka tore ja aitavad lõõgastuda, kuid näiteks tavaline massöör pole mulle veel kunagi sõrmi puusakondi alla toppinud, et sealt puusapainutajalihaseni jõuda. Alguses oli hullult ebamugav ja tõmbas kogu keha krampi, aga pikapeale keha lõdvenes ja ka puusal hakkas kergem. Ma polnud varem tähelegi pannud, et kogu aeg on mingi pinge sees.

5. Teipimine

Kui veab, siis teeb spordimassöör ka kinesoteipimist. Alguses olin ka selle suhtes skeptiline, aga vahet on tunda küll. Lihased, mis on teibiga venima pingutatud ei kisu enam nii tihti valusaks. Minu puhul töötab teipimine  nii alaseljal kui ka puusapainutaja lihase peal. Ainult kurb, et ilusat värvi teipe pole veel õnnestunud peale saada :)

6. Puhkus :) 

Puhata saab ja tuleb nii jooksmisest, kui ka võimalusel muudest stressoritest. Nõus, paljudest neist ei ole võimalik nii kergesti lahti saada. Teadlikke valikuid tehes paraneb aga nii vaimne, kui ka füüsiline tervis. Lisaks tähendab see, et saab nautida hommikul veidi kauem magamist :)

7. Pea kiusatusele vastu

Oi mul pole puus terve päev valutanud - läheks õige jooksma - VALE! Vigastused ei parane üleöö. Et vigastused ei paraneks kolm kuud tuleb kiusatusele vastu panna ja puhkeperioodist ka kinni pidada. See aga ei tähenda seda, et ei võiks tegeleda vähem probleemi tekitavat kohta koormava spordialaga. Kui näiteks on liigeseprobleemid, mis tulenevad põrutusest saab trenne asendada ujumise või veejooksuga. Peaasi on kuulata oma keha ja trenn katkestada, kui tuleb mingigi signaal, et see liigutamine ei ole praegu hea.

8. Paranda teoreetilisi teadmisi

Kui kuidagi ei suuda olla ilma trennita, siis süvene vahelduseks hoopis teooriasse - loe blogisid, ajakirju ja artikleid jooksurühist, anatoomiast ja biloogiast. Internet on oi kui suur!

9. Tee plaane

Planeeri oma treeninguid pärast pausi - aga pea hoogu! näiteks planeeritud kuu kilometraaži sa ilmselt enam kinni ei püüa. Samuti pole mõtet kohe jätkata treeningplaaniga sealt, kust enne pidama jäid. Keha on ju vahepeal ikkagi veidi järgi andnud. Plaani targalt :)

10. ... mis on sinu vigastusest paranemise nipp?