Maa külmand ja kärss kärnas, ehk miks ma jooksmas pole käinud viimasel nädalal (peale ühe korra)

Käisin täna jooksmas. Jooksmine on hea aeg järgi mõelda  asjade üle. Täna ma näiteks proovisin jõuda selgusele, et miks ma eelmisel nädalal ainult ühe korra jooksmas käisin. Võimalikud põhjendused, mis ma väja mõtlesin:

Miks ma pole jooksmas käinud?

1) Reisväsimus. Ma läksin eelmisel nädalal igal õhtul magama varem ja ärkasin hiljem. Neljapäevase Tallinnasse sõidu ühele tööalasele konverentsile tühistasin ka kolmapäeva õhtul, kuna teadsin, et ei kanataks 5 h bussisõitu ära.

2) Töö on tuurid peale keeranud - Ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et tegelen praegu seitsme erineva asjaga korraga. Ma just lugesin to-do listi peatükid üle. Petükke on seitse. Igal peatükil on veel alampeatükid ja nei omakorda palju märksõnu, millega tegelema peab.

3) Teeoludega seotud masendus - Saksamaal sai joosta normaalsete jooksutossudega ja asfalt oli täitsa kuiv. Siin on naastud pea kohustulikud ja isegi see ei garanteeri mõnusat jooksu. Terve aeg jalg justkui ujuks tee peal selles lumepudis.

4) Üldine vajadus pausi järele?

5) Tunne, et pigem oleks targem venitada-venitada-venitada seda puusapainutaja lihast. Seda sai mõnel päeval isegi 3-4 korda päevas tehtud.

6) Lihtsalt laiskus....

Kui ka mõtlen välja om alahendused nende muredega võitlemiseks, siis annan teile ka teada, head lugejad :) Ma arvan, et ma ei saa olla ainuke sellise murega. Kuidas teie kogemused on? Mis aitab?

Hommikujooks #64

Eelmise nädala keskel kõige kiiremal tööpäeval, millele järgnes veel skaudikoondus, tegin hommikul veel kiire ringi - 4,3 km. Kuna teadsin, et pikka ringi enam joosta ei jõua, aga juba kell 9.00 on koosolek, siis tegin ka veidi kiirema tempoga jooksu kui muidu. Kokkuvõttes vist võis rahule jääda.

Hommikujooks #65

No midagi pole teha - ei jäänud head tunnet sellest jooksust. Kogu keha on nüüd väsinud. Jooksu ajal ei saanud vist teha ühtegi kindlat sammu, sest igal pool oli jää peal lumepudi, mis sammu ujuma pani. Säärelihased tõmbas see korralikult krampi. Siiski tegin täna pikema ringi - 6,4 km jälle.

Ma juba ootan kevadet. Ma tahaks oma pikema ringi mõiste jälle ümber defineerida - no näiteks 10 km peale. Aga praeguste teeolude juures on end väga keeruline selleks motiveerida.

Ainuke hea asi tänase jooksu juures ongi see, et see tehtud sai :) Ja no selle üle on ikka hea meel.


Mida ma praegu tahaks - päikest, sooja, massaaži ja värselt pressitud apelsini mahla - jääga.

My Wellness võrk- spordipesu loosi võitja!

Random.org abiga selgitasin välja loosi võitja. Suvaline number oli 2 ehk....

Palju õnne Andreas!

Palun kirjuta mulle liina@liba.land ja anna teada, mis suuruses pesu sa soovid ning anna teada ka oma soovidest, kuidas võit sinuni toimetada ;)

Mis suuruses peaks sooja pesu valima?

Pesu suuruse kohta tekkis kommentaariumis ka küsimus. Kas soe pesu peaks olema pigem tihedalt keha vastas või olema paar numbrit suurem?

Proovin siis sellele küsimusele vastata, nii hästi kui oskan:

1. Kui pesu on õiges suuruses ehk suhteliselt keha ligi on kergem teisi riideid peale tõmmata.

2. Kihilise riietuse tõdede kohaselt on küll riiete veidike lohva istumine oluline, et õhk saaks ikka vahele mahtuda, aga seda funktsiooni peaksid täitma muud kihid (keskmine soojust andev kiht ja pealmine vee ja tuulekindel kiht) ja nende vahele jääv õhk.

3. Sooja pesu üks olulisemaid omadusi on niiskuse kehast eemale juhtimine. kui pesu aga keha väga ei puuduta, siis ei ole higil millegi kaudu eemale liikuda peale otsese naha pinnalt aurustumise. Aurustumine on endotermiline reaktsioon. See tähendab, et see kulutab soojusenergiat. See soojusenergia tuleb sinu kehasoojuse arvelt ning jahutab keha. (Sama loogika kohaselt me ju ka saunas higistame - keha teeb pingutusi, et saavutada madalamat temperatuuri) Funktsionaalne riietumine aitab higil kehapinnalt kiiresti eemale liikuda ning väljub läbi hingavate kihtide välisõhku. 

Saksamaal 3. osa - ilma jooksudeta

Miks ilma jooksudeta? 

Puus oli kuidagi imelik - otsustasin tossudele veidi puhkust anda ja selle asemel jalutasin niisama võõraste linnade tänavatel. Jalutasin koguni nii palju, et pidin saapad välja vahetama ja uutele geel-sisetallad sisse muretsema.

Suur saapajaht

Õel olid talvesaapad väga kehvas seisus, niisiis pakkusin talle seltsi ja tuge uute jalavarjude otsimisel. Olin nii öelda mõistuse hääl Eestist, pöörates tähelepanu asjaolule, et siinsed teed on talviti tehtud jääst, mitte asfaldist, vastupidiselt heaoluriigile Saksamaa. Seega peab saapa talla all olema tõsiselt võetav muster.

Leidnud õiged saapad tegime me kvaliteedi kontrolli - mida väljavalitud saapad kahjuks ei läbinud. Teenindajaga läbi rääkides (ja iga minutiga hinda 5 euro võrra madalamaks saades) otsustasime siiski, et defekt on piisavalt murettekitav. Teistel suurustel ja saabastel ei olnud sellist nõrka nahka sääre siseküljel. Teist paari teenindaja ka kusagilt välja ei võlunud. Niisiis lonkisime nukralt edasi. Minule olid aga vahepeal ühed saapad meldima hakanud ja läksime tagasi et minu jalad end rõõmsamalt tunneksid kogu selle šoppamise juures.

Lõpuks õde ikkagi leidis endale saapad, millega ta väga rahul on. Mõlema õe jalad on nüüdsest õnnelikumad!

Järgmisel päeval jätkus sama jaht, aga õe iisraellannast sõbranna jaoks, kelle saapad vett lahinal läbi lasid. Üldiselt on kingade ostmine väga vaevaline tegevus. Ma arvan, et me käisime seal väikeses Schwartzwaldi linnakeses Freiburgis vist 17 korda ühest otsast teise, et lõpuks midagi sobivat ära osta.

Üldse nii hästi ei läinud minu plaan osta endale uued tantsukingad. Uusi tantsukingasid on vaja kinnise ninaga, sest muidu S ei julge astuda ja nii ei saa tantsida. Netist üles otsitud pood oli stripiklubi kõrval, aga kui stripiklubi uksed olid lahti, siis tantsupood oli kinni. Vaatasin kurvalt läbi klaasi igasugu erinevaid ilusaid kingi.

Mitu korda päevas on OK jäätist süüa?

Nostalgia laine lõi üle pea, kui maitsesin šokolaadi jäätist... ja siis veel mõned korrad. Eestis pole veel seda õiget leidnud - kõik on pigem kakaopulbrist tehtud.

Õde oma noosiga

Jäätist sõime isegi Freiburgis, kui oli ilmselgelt hoopis kuuma šokolaadi ilm.

Mõeldud, otsitud, tehtud! Kuum šokolaad oli ka väga hea.

Igavesti matkapoodide fänn

Kui mina ja minu õde käime kas koos või eraldi matkapoodides - siis vaatavad teenindajad meid imelikult ja vist hoiavad kartlikult eemale. Iga uut ägedat asja silmates tõuseb erutunud hääl teist hüüdma, et Näe mis see siin teeb! või Vau - kui kerge see on!

Me oleme nagu lapsed kommipoes. Käime riiulist riiulisse ning uurime kõiki asju põhjalikult. Peame plaane, mida meil veel oma varustuse hulka ilmtingimata vaja on. Kaalume koos ühe või teise asja häid ja halbu omadusi. Mõistatame koos, milleks see nupp on.

Tegelikult oleme me vist alati nii olnud. Enne kui objektiks sai matkavarustus olid need muud asjad. Näiteks meie vanematel on perevaramus üks jutt sellest, kuidas nad meid kunagi mingil Euroopa reisil mänguasja poodi jätsid, et ise mingit muud igavamat poodi uurida (rongavanemad? teenindajate arvates ilmselt küll, ka sel ajal). Mõne aja pärast tagasi tulles tutvustasime me neile detailselt, iga barbinuku omapärasid ja alles siis avastasime, et seal oli veel mitmeid riiuleid, kus oli veel rohkem barbinukke! Ja vaatasime ja uurisime ainult silmadega. Ükski karp polnud vahepeal riiulilt tõusnud.

Kõige suurem kiusatus oli mul sealt matkapoest kaasa osta endale ja S'ile matka veiniklaaside komplekt, aga ma ei suutnud otsustada, milline oleks kõige mõistlikum - tuleb veel guugeldada :D

Suveniirid?

Miks? Ma tõin kaasa hoopis Šveitsi šokolaadi, mille S'iga koos kohe minu saabumise õhtul pintslisse panime. Nii hea!

Vaatamisväärsused

Lisaks poodidele õnnestus siiski ka kultuurselt aega veeta. Näiteks nägin väga bravuurikat Konstanzi lemmik-prostituudi kuju, mis aeglaselt pööreldes näitab oma rinnakat büsti ja pooleldi valla hommikumantliga kaetud keha. Ja nii muuseas sümboliseerib ta ka krooni ja kiriku tasakaalu.

Jätkates kujude lainel - midagi teistsugusele maitsele. Konstanzi triumfi kaar ja sellega kaasnevad grotesksed kujud.

Freiburgis käisime aga isegi Toomkirikus ja Erasmuse maja juures, mis oli samas ka mingi arhidektuuriline vaatamisväärsus.

Minu lemmikud on alati turgude külastamised. ma olen siis niivõrd ahvivaimustuses, et tavaliselt unustan isegi pilti teha. Freiburgi turul maitsesin elus esimest korda kuumi kastaneid. Ei olnud väga head, aga nii hea meel on, et sain ära proovida!

Saksa rongid

Rongisõitu oli selle viie päeva jooksul omajagu. 5 h koos ümberistumistega Frankfurdist Konstanzi ja sama palju tagasi on üks asi, aga ka Freiburgi sõitsime me päris kaua - ja kahe ümberistumisega.

Aga need sõidud Schwartzwaldi mägede, orgude ja metsade vahel, kui oli ka värskelt lund sadanud - vau!

Üldiselt mulle Saksa rongid meeldivad - kiired, usaldusväärsed ja mugavad.

Kuidas on elada 5 päeva (Erasmuse) tudengitega?

1. Lõpuks lähevad kõik keeled sassi. Hakkad suvaliselt ja seda ise tähele panemata rääkima inimestega keeles, mida sa tegelikult tead, millest nad aru ei saa. Sassi lähevad omavahel ikka (õnneks ainult) võõrkeeled.

2. Nii palju erinevaid elukogemusi ja -tõdesid! India päritolu tudeng Briti eliitkõrgkoolist, kes sooviks olla parem taimetoitlane. Iisraeli neiu, kes räägib sõjakogemusest ning kardab kellegi poolt rongi ununenud spordikotti ja traktoreid. Iiri neiu, kes räägib põhjalikult iiri keele erinevatest murrakutest ja nüanssidest ning sellest, miks neid II maailmasõjas ikkagi pommitati, kuigi nad olid neutraalsed. Kõrgõzstani päritolu saksa tüdruk, kes keedab teed Kõrgõzstanist korjatud taimedest ja pakub juurde rasvapirukaid. Eesti neiu, kes end vahetevahel kogemata ameeriklase hulka loeb.... Üli huvitav seltskond!

3. Hoopis erinev arusaam ajast ja puhkusest. Kui järgmisel päeval on tarvis vara tõusta ja teada on et sama asi on ka ülejärgmisel ja üle-üle järgmisel päeval, ei eksisteeri siiski mingit põhjendust, miks ei peaks öö läbi pidutsema ja või hommikutundideni seltskonnas valju muusikat nautima. Kaaslastel jookseb juhe kokku, kui nad saavad aru, et kui rong väljub kell 5.40 hommikul ei olegi mul plaanis kella viieni klubis tantsida. See tekitas kõigis siirast hämmingut, kui ma juba kell 2 kõigile tšau ütlesin (siiski siis juba aitasid joogid šokki pehmendada).

Õtsiga

Jooksud Saksamaal - 2. osa

Auhinnamäng käib ;)

Hmm - ärge unustage siis My Wellness sooja pesu auhinna mängu :) Esmaspäevani saab veel osa võtta :)

Pärast 5 tundi rongisõitu jõudsin Konstanzi

Korralduslik pool on siin väga hea - õde oli täpselt õige rongi ukse taga mind ootamas, ca 5 minutiga jõudsime tema ühikatuppa, kus parasjagu Bettina (Kõrgestani päritolu sakslane) tegi rasvapirukaid! Laualt ei puudunud ka vein, aga Bettina enda korjatud tee oli sellest kõigest peajagu üle. Teed jõime väikestest kausikestest.

Hommikul ärgates tee ja banaan - varsti hakkas õde suunavaid märkusi tegema, et millal ma siis nüüd jooksma lähen...

Hommikujooks #63 - vaated mägedele, soe päike ja uhked järveäärsed villad

Alustuseks ma aga hiilisin kohalikku termi (kuumavee basseinidega majja) sisse. Kange vetsuhäda oli, aga tagasi minna ei viitsinud. Maja oli tühi, keegi  mind ei peatanud - kuni ma juba kabiinis olin. Siis tuli keegi küsima, et kas siin on keegi. Kui mina välja astusin olin mina üllatunud nähes koristajat ja tema üllatunud nähes jooksjat. Panin plehku :)

Järve kaldale jõudes ei uskunud ma oma silmi - nii ilus! Täna oli ka üks harvatest mitte-udustest päevadest ja üle järve oli näha lumiseid mäetippe. Marsruudis sinna-tagasi oli esimesel poolel omajagu peatusi - ei pilte teha. Tagasi tulles proovisin ikka jooksu ka teha.

Mäed!

Sõbralikke jooksjaid oli palju - kõik kes vastu tulid, ükstapuha kui palju nad parasjagu tempot arendasid, noogutasid ja naeratasid. Sellest tunnen ma Eestis joostes puudust.

Jah Siim - see luik tegelikult ka liigutas! Tükk aega ootasin võimalust teha pilti, nii et tal ka peale tagumiku midagi vee peal oleks :)

Ausalt öeldes ei suutnud ma täna ära otsustada kummale poole vaadata joostes - kas mägesid või neid superägedaid villasid, mis järvekaldal olid. 

Stiilinäide

Palav hakkas ka - lõpuks tõmbasin pusal ja pluusil lukud täitsa lahti ja käärisin käised veidi üles.

Jooks oli igal juhul korda läinud.

Muud reisijutud

Õde kappas loengusse, võttis mind kaasa, näitas Konstanzi ülikooli kämpust ja jättis mind üksi. 

Vahtisin tükk aega erinevaid menüü variante mensas ehk sööklas. Kõht oli juba väga tühi, aga see ei tähendanud, et ma kiiremini oleks osanud liigutada. Kas ma seda võin samale taldrikule panna? Kus ma siit vett saan? Kuidas ma maksan? Kuhu ma istuda saan? Miks siin laua all porolon on?

Ülikooli internett oli väga piiratud - sellest ei saanud asja - lugesin siis iPadist raamatut. Tuulil lõppesid loengud ära ja mina tulin linna, et lasta end igast spordipoest võrgutada ja veidi ka vajalikke asju juurde soetada.

Nüüd siis erinevaid Iiri pubisid väisama ;)

Jooksud Saksamaal - 1. osa

Hommikujooks #62 Saksa külas nimega Eschborn

Esimene jooks Saksamaal oli väikeses külas Eschborm, mis on osa Frankfurti ümbritsevast linnakust. Umbes pool Eschborni on rahuliku tempoga küla, kus kiiruspiirang on igal pool 30 km/h. Teine poolt koosneb kõrgetest kontorihoonetest ja hotellidest.

Hommikul ärkasin kahtlaselt vara - ca tund aega varem, kui planeerinud olin. Tegin endale hotellitoas teed ja kasutasin Wifi võlusid. Siis jooksuriided selga (selgus ka esimene pakkimise feil -  mitte ühtegi juuksekummi!) ja kiirustasin läbi jaapani/hiina p
äritolu pintsaklipslaste summa välja. Siin on soe! Kuus kraadi sooja on väga mõnus.

Varahommik saksa külas.

Jooksu üks eesmärkidest oli üle kontrollida just see kontorihoone, kus meie koosolek tulema pidi. Sinna jõudsin ma jooksu lõpus läbi džungliraja.

Minu ees jalutav härra hoidis lahkelt palmioksi, et ma ilusti selest rajast läbi jõuaksin.

Kohe džungliraja lõpus astusin technopolisesse - abstraktse kunstiga

Plaanisin joosta mööda jõeäärt just selle rahuliku küla poole peal. Olin enne Google mapsist asja üle vaadanud ja enamvähem teadsin, kuhu pöörata. Nii kaua teadsingi, kuni hakkas kahtlane, et jõgi kuidagi veel risti tee peale pole jäänud. Jooksin tagasi. Jooksin veidi mööda peatänavat ja voila - otse tänava seest ilmuski varsti jõgi välja! Peatänav oli ehitatud jõe peale!

Teie näete kusagil jõge? Mina küll ei osanud aimata.

Sain niisiis ikkagi oma jõe kätte ja joosin selle serva pidi vahtides nostalgiliselt Fachwerk maju ja hommikul rahulikult tööle jalutavaid sakslasi. Uudistasin huvitavaid aiakaunistusi ja jooksin kogu aeg kergel kaldel - vaheldumisi üles ja alla. Jooksu vältel tegin vist 10 pausi piltide tegemiseks ja/või mõledes, et kus ma siis nüüd olen ja kuhu minema pean :)

Hotelli tagasi jõudes näitas kell täpselt 5.01 km. Nii täpselt olin ennustanud eelmisel õhtul oma marsruuti! Kuum dušš ja parim hommikusöök üldse - selline, mida ise tegema ei pea :) Aga tegelikult oli see valik tõesti väga hea.

Ühe maja õuekaunistused...

Muud reisimuljetused

Miiting läks hästi…

Lõuna Frankfurdi ajaloolises linna vahtkonna hoones (Cafe-Hauptwache) oli maitsev ja tore. Seal on kohvik tegutsenud juba aastast 1905.

Enne rongijaama jooksmist ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja piilusin "korraks" spordipoodi ka. JA MA LEIDSIN LÕPUKS ENDALE JOOKSJATE OHUTUSVESTI HELKURITE JA LED TULEDEGA! Ma olen seda juba nii kaua Amazonis luuranud. Hea et ei tellinud. See, mida siiani veebist piiludes kõige paremaks pidasin oli ilmselt disainitud meesterahvastele pikkusega üle kahe meetri. Oma ostuga olen väga rahul. Nii muuseas valisin endale ka "mitte libiseva" peapaela suvisteks jooksudeks (buffi asemel) eks ma siis anna teada, kas ja kuidas see töötab. Mul on nimelt nii libedad juuksed, et nende peal saab teha ultimate katsed.

See kirjatükk sündiski rongis teel Konstanzi :)

Nõmedatest ja mõnusatest jooksudest

Nõmedad jooksud

Mõni jooks on algusest peale nõme - rütmi ei saa kätte, hingata on halb, isegi tempo maha võtmine ei aita. Iga natukese aja pärast tahaks kõndida, aga sunnid enda edasi jooksma - või siis mitte. Iga liigutus on vaevaline. Maa on külmand ja kärss on kärnas. Kõik pahad asjad võimenduvad ja head ei pääse löögile.

Mõnusad jooksud

Mõni jooks on algusest peale mõnus - tekib rahuliku kulgemise tunne ja vahetevahel kella piiludes näed meeldivat üllatust, et jooksed kiiremini, kui arvasid. Jooks lõppeb hea tundega ja vahel isegi teed veidi pikema tiiru, kui planeerinud olid, sest samm kulgeb kuidagi iseenesest selle lisatiiru suunas. Kõik ilmaolud, mis muidu oleksid segavad on sellise jooksu puhul meeldivad nüansid - "vihmasabin aitas veidi maha jahtuda" "tuul lükkas terve tagasitee sõbralikult kaasa" "pimedas jooks on nii müstiliselt romantiline" jne

Enda pushimise jooksud

Jalad on erksad, mõte on klaar, siht on silme ees. Vot selle lõigu kuni selle käänakuni jooksen nii, kuidas torust tuleb! Vot ja siin prooviks äkki püsivalt hoida noh näiteks sellist tempot. Ja siis avastad, et tempo on veelgi kiirem, kui plaanisid ja ikkagi on hea olla. Taastumise lõigud toovad pulsi kiiresti ja ilma vaevata tagasi normaalsuse piiridesse. Oled higine, aga rõõmus. Kordad. Need olid hommikujooksud #55 ja #56

Hommikujooksud #57-#61 

Mul on olnud hommikujooksude #57-#61 seas nii esimest laadi jooksusid kui ka teist laadi jooksusid. Ja muidugi ka vahepealseid pooltoone. Ma tunnistan endale, et kõik jooksud ei saagi olla ühtemoodi head.

Väsinud jooks

Oli jooks, mille järel jõuab kohale teadmine, et nüüd tuleks kehal puhata lasta. Kohe paar päeva. Oli nagu täitsa OK jooks 6,5 km, aga mitte nii hea, kui kaks eelmist. Eelmised jooksud olid need, mille üle ma olin uhke ja rõõmus - ma nägin arengut! See oli hommikujooks #57.

Mitte midagi ütlev jooks

On jookse, mis ei jää meelde ei negatiivselt ega positiivselt - lihtsalt oli. Kell mäletab minu eest, et jooksin 6,3 km ehk Anne kanali ringi. See oli hommikujooks #58.

50/50 jooks

Mul oli näiteks üks jooks - sellist pole varem olnud - et alguses oli kõik mõnus ja lill ja poole pealt oli kõik nõme ja vastik. Terve tagasitee aeglustasin järjest tempot, et saada pulss 170st allapoole. Ei õnnestunud. Siis kõndisin sest kehv oli olla. Selline oli hommikujooks #59

Kulgemise jooks

Samas kohe järgmisel päeval hommikujooks #60 oli rahulik meditatiivne kulgemine. Juba hommikuteetassi kõrvalt lumesaju lõppu piiludes oli selline imelik tunne sees, et äkki teeks täna pikema ringi. Ja saingi oma pikemate jooksudega tagasi kilometraaži, mis on kahekohalistes numbrites väljendatav! Terve tee oli hea olla, pulss oli pea kogu jooksu alla 150 löögi minutis. Lõpupoole jooksin isegi ülekäigurajale astudes edasi - tavaliselt on see väikeseks ettekäändeks teha paar kõnnisammu.

Kui nüüd päris aus olla, siis ma panin tähele, et jooksen üle autotee alles poole tee peal. Hea oli, et liiklust üldse ei olnud, sest lisaks oli ka jalakäijate foor punane...

Jalad väsinud? Pole midagi! Tempo? Ah mis siis! Lumelödi tossus? No mis siis ikka :)!

Ja pärast saab jalad seinale panna ja mõnusalt nurru lüüa. (Noh ja siis tantsutrenni joosta :D)

Looduse imetlemise jooks omas mullis

Ja hommikujooks #61? Välisuksest välja astudes hakkasin naerma. Ma olin pahkluuni lumes! Mitte ühtegi jälge. Hämar. Selline võlumaa on mõnus hoopis teistmoodi. Füüsiliselt oli raske, isegi väga raske. Vaimselt oli värskendav. Jooksin mööda unistest tööle sõitjatest, jätsin esimesi jälgi radadele, misveel olid märgistamata, mõtlesin eelseisvast reisist, pakkisin mõttes kohvrit (ja kõike seda 100 asja, mida ma õe jaoks kaasa vean)

Auhinnamäng

Teie aga - ärge unustage auhinnamängu. Loosi läheb täiskomplekt võrkpesu, mis talvel jooksmise kordades mõnusamaks teeb. Mõnusaid talviseid jookse, isegi siis kui mõned neist ei ole nii mõnusad :)

AUHINNAMÄNG - My Wellness võrkpesu

Jooksmine miinuskraadidega

Minult on viimasel ajal palju küsitud, et kuidas ma ikka pragu talvel külmade ilmadega jooksmas käin?

Aga mida teevad suusatajad, teised jooksjad ja muud talisportlased?

Nipp peitub targalt valitud riietuses. Riietuda tuleb kihiliselt - aluskiht, keskmine kiht ja pealiskiht. Koostasin ka enda praeguse lemmik jooksuhilpude nimekirja teile uudistamiseks.

Soe pesu - seksikas või mitte?

Täna räägiks aga ühest olulisemast kihist, mis paljudele ehk võõrastav võib tunduda - pikk aluspesu. Ja nagu pealkirjast võib lugeda - VÕRKaluspesu!

Ausalt tunnistades - seljas näeb võrkpesu päris kentsakas välja, kui peegilist vaadata. Õnneks on need mõeldud ikka muude riiete all kandmiseks. Isegi netiavarustes ei ole normaalseid pilte, et juttu illustreerida :)

Võrkpesu - sellega hakkab ju külm?! 

Ei hakka! Võrkpesu võlu on selles, et võrgu vahedesse tekivad sooja õhu mullid, mis hoiavad kere soojas samas kui kõik niiskus, mida keha treenides toodab saab vabalt minema liikuda (kuni järgmise kihini, mis ideaalis on samuti niiskust hekast eemale juhtiv - enamus spordiriideid on). Eriliselt tore on kui võrkpesu materjal ei ole märguv, sest siis ei pääse külm ka sealkaudu ligi. 

Soojas püsimise füüsika - vesi ehk higi on väga hea soojusjuht ja jahutab keha kiiresti maha, õhk on väga halb soojusjuht ja end sooja õhuga ümbritsedes püsib keha tükk aega soe.

Ja lõpuks KUULUTAN VÄLJA AUHINNAMÄNGU!

(*Pesukomplekti pilt on illustratiivne)

Loosi läheb 1 komplekt My Wellness võrkpesu (polo+ pikad püksid), mille paneb välja maaletooja Alineks OÜ. Võitja saab loomulikult valida endale sobiva suuruse.

Loosis osalemiseks jäta siia selle postituse alla kommentaar, kas ja millist sooja pesu oled ise katsetanud.

Võitja loosin välja 19. jaanuaril kõikide vastanute vahel. Võitja kohustuseks jääb minuga ühendust võtta, kui loos on avalikult lõpetaud ja siin samas blogis välja kuulutatud. Kui võitja ei võta 3 päeva jooksul ühendust loosin välja uue võitja.

Sõbrahinnaga võrkpesu

Kõik, kes on huvitatud võrkpesust, aga kellele loosiõnn ei naerata saavad endale ise oma komplekti tellida Sõbra hinnaga võttes ühendust 505 7070 või paul@newbalance.ee

POLO Shirt - 18 eur / poes 39,95

Long Sleeve Shirt - 17 eur / poes 38.-

Pikad püksid (Longs) - 18 eur / poes 39,95

Baleclava - 12 eur / poes 25.-

Tuuletõkkega müts - 10 eur / poes 19,95 eur

Rohkem infot siin.

Kõrvalmärkus - Meraklon materjal, millest My Wellness võrkpesu tehtud on, on sama materjal, millest toodavad pesu mitmed spordipesu tootjad. Näiteks Aclima Coolnet sari on samast materjalist. aga kordades kallim. Seega on siinne pakkumine tõesti väga magus maasikas :)

Jooksmine talvel - kui külm on liiga külm?

Nüüd kui talv on päriselt kohale jõudnud on, on minult hakatud küsima, kuidas ma ikka nii külma ilmaga jooksen. Siiani pole ükski jooks olnud ebamugavalt külm. On küll olnud ebamugavad vastutuuled ja silma langevad lumehelbed, aga liiga külm ei ole olnud.

Kuni tänaseni....

Norra ilmateate äpp ütles, et väljas on -16 kraadi ja lisaks puhub tuul 6 m/s. Vot selle ma hindasin enda jaoks liiga krõbedaks. Kuidas teistel on? Mis temperatuurist te enam õue jalga ei tõsta?

Ei ole halba ilma vaid hästi valitud riietus

Minu praegune jooksuvarustus kokkuvõtlikult on nähtav varustuse lehel ;)

Hommikujooksud #51- #56 ja head uut aastat kõigile!

Video on tehtud aasta niimasel päeval, kui ma ümber S'i toore jooksin :)

Ma olen seda puhkust ikka täitsa asja ette võtnud - päris pikk on olnud see blogipaus.
Ei - ma ei ole (eriti) laisk olnud. Hommikujooksud on jätkunud, aga kuna on puhkus, siis algavad nad tsipa hiljem, kui muidu. Kell 14 päeval läheb ju arvesse, kui umbes samal ajal ka ärgata eksole?

My game - my rules!

Aasta ja hommikujooksude (vahe) kokkuvõte

Kuna hommikujooksude 50% täitumine ja aastavahetus on niivõrd lähestikku, siis ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama ja teen koos ühe kokkuvõtte.

Eelmisel aastal jooksin kokku 606 kilomeetrit, neist 243 kilomeetrit on läbitud 100 hommikujooksu väljakutse raames.

Polegi nii hull, kui kartsin! Enne suvel oma puusavigastuse kätte mandumist sai ikka veidi liigutatud ka. Hommikujooksude mõte algasidki koos arsti ametliku OK'ga, et nüüd võib jälle joosta. Kuigi kaks korda olen pidanud siiski andma puusale aega jälle taastuda, olen siiski järjepidevuse üle rõõmus. Sellele positiivsuse lainele aitab vist kaasa praegu ka see, et just tulin väga mõnusalt hommikujooksult.

Hommikujooks #51

Nii jõululaupäev kui ka esimene püha olid meil pidupäevad. Esimene koos minu perega maal vanaisa ja vanaema juures ning teine linnas kogu S'i familiaga. Jõulu teine püha oli võimalus end välja magada ja kinos käia. Niisiis sain jooksutuhina uuesti kätte 27. detsembril. Viisin auto vanematele tagasi ja jooksin ringiga koju. See oli üks üli lumine jooks!

Isegi kulmud olid lumised. Silmad pidid kogu aeg poolkinni olema, et lumehelbed otse silma ei lendleks.

Hommikujooks #52

Üks pikemaid hommikujookse - 9,5 km! See ei olnud kusjuures üldse plaanis, aga kui oli õige hetk kodu poole jooksma hakata pöörasin hoopis veel ühele tuttavale jooksurajale. Mõnus!

Hommikujooks #53

6,4 km ühe kiirema lõiguga. Ikka veel enesetunne täitsa rõõmus

Hommikujooks #54

Vana aasta viimane jooks, millesse ma ka S'i sisse mässisin. Joosta sai vist kokku sellest 4,2'st kilomeetrist umbes 3. Lõpuks ma jooksin S'i ümber ringe. No tegelikult arusaadav ka - minul olid jalas Icebugid ehk naasttossud. Tema proovis kramplikult püsti püsida iidvanadel ja osaliselt sulanud tallaga tossudel. Ei olnud just võrdne seis. Vähemalt saime selle ringiga S'i suusad tuua koju uut lund ootama.

Hommikujooks #55

Uue aasta esimene ja SUPER mõnus jooks! 6,4 km naastude krõbinal mööda asfalti ja poolpehmet Anne kanali ringi. Anne kanali ringil proovisin ka tempot kiirendada ja hoida. Oma imestuseks vaatan, et tempo ainult kasvab ja kasvab ja mina ei vajugi ära! Ja pärast ringi lõppu ei pidanud ka kõnnipausi tegema, nagu siiani. lasin rahulikus tempos edasi ja endal ülirahul naeratus näol! ARENG!

Hommikujooks #56

Väljas on torm. Ausõna ma arvan, et tuul oleks peaaegu meie korstna minema puhunud. Ta vähemalt väga püüdis. Niisiis ma otsustasin, et kuigi jooksuriided olid juba selga saanud, pole täna mõtet välja minna. Hakkasin siis hommikusöögiks kohupiima pannkooke tegema ja avastasin, et jahu otsas. Eks tuleb siis poodi minna - no ja kui juba poodi minek ja jooksuriided seljas... siis noh ma jooksin täna ikkagi 4 kilomeetrit.

Eile jooksin naastude klõbinal mööda asfalti. Täna arvasin, et niikuinii on see vähenegi jää tänaseks sulanud ja panin jalga uued sinised jooksutossud (veidi uuem versioon samast jooksukast siin) (Asicsid lähevad pensionile). Tuleb välja, et enamus jääd ongi sulanud. Aga see ainuke jää Tartus, mis meie maja parkimisplatsil vapralt sulamast keeldub on kurrradi libe. Esimene samm ja kukkumine valusalt põlvele.

Jonni ma aga ei jätnud, niisiis kujunes tänasest hommikujooksus täitsa ette plaanimata väike lõigutrenn: tempokam jooks, mõned VÄGA ettevaatlikud sammud, kui kusagil oli veidi jääd, uuesti tempokam jooks jne.

Jahu sai ka ostetud ja kohupiima pannkoogid maitsevad praegu kohe eriti hästi :)