Hommikuujumine #2 ja #3

Motivatsioon ujuma minna vs. motivatsioon hommikujooksu teha

Äratus tiniseb kell 6.30 ja ma isegi ajan end üles! Motivatsioon end voodist välja ajada on oluliselt kõrgem, kui 20 minuti pärast on sõbrad autoga all ootamas.

Kas keegi tahaks minuga hommikujookse kaasa tegema hakata? See oleks nii tore motivaator, et pigem varem, kui hiljem jookusrajale jõuda :)

Algaja ujuja vaimustusepuhang

See ujumise teema on uus. Ma poleks oodanud, et see mulle meeldima võib hakata. Pärast esimest korda olin ma veendumusel, et ma ei oska ujuda. Nüüd aga on tulnud selline mõnus rahulik rütm kätte. Ainult ujumisprillide pärast pidi 3 korda pikemalt pausi tegema. Sada häda nende prillidega - vesi tuleb sisse ja uduseks lähevad. Kas kellelgi profimal ujujal oleks mulle nõu andma, mida ma tegema pean?

Update - ostsin suhteliselt emotsiooni ajel uued prillid. Mitte ühtegi probleemi enam!

Pisivõidud:

• 900m esmaspäeval ja 1000m neljapäeval
• sujuv rütm, hingamine oli palju parem, kui eelmine kord
• ei lasknud kõhul nii tühjaks minna, et tuleks HANGRY tunne peale (kontoris hommiku meilide kõrvale tass putru tükeldatud banaaniga)
• juuksed ei seganud täna ujumist (pats oli tugevalt krunnis ja tukk klambritega kinni)

Mille kallal veel töötada:

• kell võiks isetegevusest loobuda ja kohe alguses jäädagi 25m basseinipikkuse režiimile
• üldse võiks pihta saada selle kella hingeelule seoses ujumisega.
• prillid
• kiirem pesu/kuivatus/riietumine (samas mul on umbes 50 korda rohkem juukseid kui neil, nende pesemine ja isegi minimaalne kuivatamine võtabki veidi rohkem aega)

Päästeujumisest Saksamaal DLRG's

Kui eelmisel nädalal oli pärast ujumist ahastus peal, et ma pole ilmselt kunagi õigesti ujunudki ja keegi pole õpetanud ka ja midagi ma ei oska, siis täna tuli meelde küll, et ma olen tegelikult ju terve aasta Saksamaal ujumistrennis käinud. See oli küll vetelpääste trenn, aga kord nädalas sai igasugu tehnikaid harjutatud ka lisaks pääste võtetele. Kui nüüd järele mõelda, siis ilmselt on minu ujumisprillid ka sellest ajast pärit - 10 aastat tagasi - yikes!

Ma isegi osalesin kohalikul päästeujumisvõistlusel - rajakohtunikuna küll :D

Minu suurim ujumisalane saavutus sellest aastast on päästeujumise hõbetase (Sakslaste ordnung - kõik on lahterdatud) seal oli terve hunnik erinevaid nõudeid ja norme, mida pidi täitma. Kõige kauem ajasin ma taga 25m vee all ujumise normi. Pronkstasemel oli see lihtne - 15 meetrit ja valmis. Aga hõbetase tähendas terve basseinipikkuse ujumist ilma vahepeal hingamata! Mul on see hetk ikka veel meeles, kui ma selle lõpuks ära tegin. Trenn oli juba lõppenud, aga minu vanem õde Dhana oli veel seal (ta oli abitreener) ja kui ma siis basseini lõpus vee alt tõusin ja tekkis kerge paanika, kas see nüüd ei lähegi arvesse - kas keegi ikka nägi, et ma ujusin terve basseinipikkuse vee all???

Aga Dhana nägi ja tulemus läks kirja.

Järgmises trennis sain hõbedakarva DLRG (Deutsche Lebens-Rettungs Geseltschaft) märgi.

Kuldtaseme sukeldumise ülesanne tundub mulle siiani ilmvõimatu - 30 meetrit - see tähendab, et peab jõudma basseini otsa ja siis veel tagasi pöörama ja veel 5 meetrit ujuma ilma tõuketa! Samal ajal peab veel vähemalt 8 rõngast basseinipõhjast üles korjama.

Seda viimast nüanssi ma ennem ei teadnud (või ei mäletanud), aga DLRG koduleht tuletas meelde. Hõbetaseme muud harjutused olid ka vägevad - näiteks riietuses ujumine, basseinis riietusest vabanemine, elustamisülesanded, kombineeritud ujumised, sukeldumised, päästmised ja elustamised.

Nii et ei saa öelda, et ma ujuda ei oska... Kunagi vähemalt oskasin, nüüd tuleb uuesti meelde tuletada.