Täna hommikul ma magasin ilma (suuremate) süümapiinadeta sisse (eile oli väga pikk päev!) Hommikul jõudsin ma vähemalt seitse korda ümber otsustada, kas ma ikka peaks jooksma minema. Põhjuseid
Mõned näited:
- Kell on juba nii palju - tööle võiks ikka enne lõunat jõuda.
- Eile oli pikk päev, kus sai omajagu ringi marsitud kõrgetel kontsadel.
- Kõht on korrast ära.
- Minu tallinnast hoolega kaasa toodud Katarinenthali mandli croissant läks ahjus kõrbema, kui ma seda üles soojendasin. :(
- Kõht on veidi korrast ära.
- ...
Kokkuvõttes ma ikkagi kasvatasin iseloomu ja ütlesin enda ettekäänetele EI! Mõni neist isegi aitas teist ellimineerida. Näiteks kõrbenud mandlisaiake on ju peaaegu nagu söetablett, mis kõhu ilusti korda teeb eksole?
Tööle jõudsin ka enne lõunat (napilt).
Küsimus: Kui sotsiaalselt aktsepteeritav on minna korralikult sassis soenguga jooksurajale?
Ma tavaliselt ei viitsi juukseid hommikul enne jooksma minekut kammida. Mul on selleks ka palju vabandusi :D (pikad juuksed, palju tööd, müts läheb niikuinii pähe, juuksed lähevad niikuinii jälle sassi jne) Ma olen isegi pidanud ükskord mingi väikese sasipuntra kukla pealt ära LÕIKAMA pärast jooksu, sest juuksed olid nii sassis.
Ja täna õnnestus mul samal ajal ja samal rajal treenida kahe maailmatasemel jooksjaga. Kaks kolmikutest tegid täna Tähtvere pargis trenni. Kunagi ma tegin neil ilusti vahet, siis kui me Halley klubis kohtusime teismelistena. Praegu aga... ma pakun et need olid Lily ja Liina, kes mulle vastu jooksid. Ja minul olid juuksed täiega sassis!
Aeg: 23 minutit ja 30 sekundit
Distants: 2,52 km
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar