Hommikujooksud #92 ja #93

See postitus sündis lennukis tahvli peal tippides. Audioraamatut enam kuulata ei saanud kuna sellel sai nimelt aku tühjaks ja enam ei olnud midagi teha :)

Parandused ja täiendused aga iPadi peal tipitud teksti juures on päris aega nõudvad - sellest ka hiline postitus ning võibolla ka mõned veakesed.

Eellugu: Käisin tööalaste koosolekute ja kohtumiste tõttu Londonis Adobe Summitil ehk expo laadsel üritusel, mis reklaamis erinevaid tootjaid ja teenusepakkujaid turundus infotehnoloogia vallas.

Esimene Londoni jooks - Isle of Dogs edition

Esmaspäeval kiiruga asju pakkides panin ma optimistlikult kotti jooksu varustusest küll pikad püksid, kuid lühikese varrukaga pluusi. Kolmapäeval sain ma seda kahetseda.  Seda linnaosa Londonis jookussammul avastada oli üks minu kinnisideedest. Selle nimel olin ma valmis ka varem ärkama. Kolmapäevane start oli üldse väga aja-efektiivne. Kaua pole nii kiiresti riidesse ning uksest välja saanud. Jooks seevastu jäi lühikeseks erinevatel põhjustel:

• Mul olid jalad paistes eelmise päeva pikkadest tundidest kontsadel.
• Mul oli tegelikult ikkagi ajanappus.
• Külm oli. Ja lisaks veel korralik tuul.

Rendirattad üksteise kõrval reas

Niisiis kogunes vaid 2 km jooksu Isle of Dogil ekseldes vaheldumisi pankade, aktsiabörside ja sadamate vahel.

Sadamatõstukid, mis on kujunenud maastikuarhitektuuri osaks

Sild kaide vahel

Kõrgete kontsadega pintsaklipslase elu

Tänapäeval näeb endise sadama-tööstuse tulipunkt Isle of Dog ehk London Docklands vaid ülikondades mehi ja naisi kiirel sammul kontorihoonete vahel liikumas. No ja ise olin ka seekord üks neist pintsaklipslastest kui ma just hommikujooksul ei olnud. Sel reisil sain esimest korda tunda vajadust panna hommikul kingade asemel jalga hoopis tossud, nendega marssida erinevate rongide ja metroopeatuste vahel ning alles sihtkohta kohale jõudes kingad jalga pista ning tossud kotti visata.

Mul on nimelt vahelduseks mitte-jooksu-vigastus! Kuidas ma seda tean et see jooksust ei ole? Kõik minu jooksuvigastused on paremal pool: parem jalg, parem põlv, parem puus jne. Seekord on aga paistes vasak jalg! Ja pole ka ime - kolm päeva järjest 12+ tundi jalul olla ei ole isegi kõige mugavamates kingades päeva lõpuks enam midagi muud kui puhas põrgu.

Jalad seinal

90% ajast, mis ma hotellitoas parasjagu ei maganud veetsin ma jalad seinal voodis pikutades, et jalad veidi paistetusest taanduksid. Järgmiseks korraks on kindlasti madalaid kingi vaja. Järgmine selline käik on tõenäoliselt sügisel minu teise hallatava partneri expo/konverentsi külastamine Saksamaal. Ootan... aga seekord lähen veidi teistsuguse ettevalmistusega.

Iseenesest expo ise oli vägev. Ja väga kasulikud koosolekud said peetud.

Summit päevasel ajal

Ja õhtul oli pidu. Peaesineja Bastille. Laval parasjagu esitamas ühte minu lemmikut neilt - Things we lost in the fire

Lisaks bändile kaasa elamisele said peolised ka "sportlikult" aega veeta

Teine Londoni jooks - Isle of Dogs edition 2

Vaid üks väike küpsis oli puudu

Teie hommik oli kergem. Jalad ei protesteerinud ja aega oli rohkem. Mõnus hommik pikema jooksuga. Hotellitoas tass teed, kõrvaklapid pähe ja panin ajama. 

Uue pusaga - telefon taskusse ei mahtunud :)

Alguses oli plaan poolsaare serva pidi jõe äärt mööda kulgeda. Jõe äär on aga kohati blokeeritud elumajadega ning tuleb teed otsida. Sellest sai kusagil poole peal kõrini ja otsustasin otsema tee tagasi leida. See tähendas aga seda, et ma eksisin ära :)

Ei midagi hullu. Kõrghooned olid ikka õiges suunas, aga tee käänles lihtsalt omamoodi.

Millest jooksja mõtleb?

Viimane Expo päev ja kojusõit - pintsaklipslane digimuundub reisiselliks.

Expole jõudes oli näha, et energiatase oli kahe päevaga oluliselt langenud ja ega meilgi seal enam väga palju saavutada ei olnud. Mõned käepigistused ja kaardivahetused veel, mõned seminarid ja kojuminek.

Kojuminekuks vahetasin koos kingadega terve outfiti välja. Mul tõesti polnud tahtmist lennukis seeliku ja pintsakuga istuda. Hoopis mõnusam on legginsid ja t-särk. Veel parem oleks tuunika, aga see ei läbinud lõhnakontrolli.

Expolt niimoodi lahkudes hoidsin ma silmad lahti, et mitte kedagi tuttavat kohata :D

Miks reisilt tulles kott alati palju raskem tundub?

Ka seekord ei läinud reis mööda ilma šopinguta. Vastavalt nimekirjale otsisin üles mõned kindlad ilutooted, mida Eestis saadaval pole ja mida kas ammu proovida olen tahtnud või mida eelmisel korral Londonis kogemata ühe ostsin ja Eestisse tagasi jõudes aru sain, et ilma nendeta minu elu palju kurvem oleks. Aga saatuse tahtel sattusin mööda jalutama ka suurest soodsast spordipoest. No ja pole vist vaja kaks korda pakkuda, kas mind sinna nagu magnetiga tõmbas. Samas need asjad mis ostsin on mul juba pikemat aega silmapiiril olnud: jooksuseelik, mille all on lühikesed püksid, suveks ning jooksupusa, millel on all üle puusade ulatuv seeliku osa. Just seda on mul talvel vaja. Selle ebamugava ISC vesti saan kellelegi edasi pärandada. Pusa oli isegi nii tore leid, et pärast (mitte nii lühikest) telefonikõnet õega ostsin talle ka sealt selle pusa. Nüüd oleme ühtekad.

Tundub, et koju tulin ma poole raskema kotiga. Lisaks plaanitud ja plaanimata ostudele mis ma ise ette võtsin sai ka expolt igasugu nänni. Viimasel päeval näiteks sain kätte Adobe logoga softshell jaki…  endalegi imelik et mul, matkajal, ei olnud varem softshelli!

Teemu imestas, et mul on mingi anne kõik hea ja tore kraam üles leida. On vist jah.

Vot selline teistmoodi töine reis. Volbriöisesse Tallinna saabumine on ka huvitav.