6.5.15

Hommikujooks #94 kus ma ei saanud aru, et olen vahepeal jala välja väänanud...

Soojemad ilmad on saabunud


Neljapäeva öösel maandusin volbriöises Tallinnas, et ärgata keskpäeval vanaisa juures ja Kadrioru parki jooksma minna. Jalutajaid oli murdu, sest ilm oli nii ilus ja soe. Koguni suvine tunne oli ja sain ära proovida oma jooksuseeliku ehk skort'i. (shorts+skirt=skort). Kuigi ma vist olin ainuke, kes päris nii suviselt ringi lippas. Vanemad olid lapsed ikkagi soojemalt sisse pakkinud.


Trennisoengu feil



Katsetasin, kas punutud soenguga saab joosta. Õige pea sain aru, et ei saa ikka küll. Niisiis tegin trammipeatuses kõnnipeatuse ja noppisin kõik juuksenõelad patsidest välja. Seda soengut tuleb veel timmida, et ta peas püsiks ja lahti ei vajuks. Vaikselt panen kokku Tartu maratoni 23 km distantsiks sobivaid riideid ja muid nüansse. Seda kõike tuleb ju enne tähtsat päeva katsetada ja harjutada. 

Katarinenthal



Minu peamine põhjus, miks ma end Tallinnas suudan hommikujooksule motiveerida on Katarinenthali kohvik. Seekord istusin peaaegu pool tundi seal, jõin teed ja sõin hommikust ning lugesin ajalehest Armeenia genotsiidist.

Pärast jooksu tegin umbes pool tundi venitust Sworkit appi juhendamisel.

Niiviisi kujuneski ca 5 km ring. 

Külmateraapia mis lõppes kõrvetusega


Tagantjärele targana võib öelda, et vist oli veidi valus see vasak jalg, aga see ei saganud väga jooksmist seega ma ei pööranud sellele tähelepanu. Oli vaja veel koju Tartusse jõuda ja veidi mõelda, kuni välja mõtlesin. Viimase Londoni jooksu viimastel sammudel peaaegu hotelli ukse ees vääratas jalg ebatasasel asfaldil. Vasaku sääre väline külgmine lihas sai sellest vist viga. Kui Tarus rullimine pisara silma tahtis võtta sain aru, et siin on vaja muud abimeest. Otsustasin külmateraapia kasuks. See läks aga veidi untsu. Nimelt suutsin ma endal jala külmaga ära kõrvetada.

Siit ka õpetus:

Külmakoti ja naha vahele tuleb alati panna midagi isoleerivat - köögirätik sobib hästi. Muidu juhtib nii nagu pildil.


Seega ei jooksud ma nädalavahetusel enam ühtegi kilomeetrit. Käisime hoopis kanali ääres jalutamas ja õhtul tantsutrennis. Tantsutrenn oli seekord niivõrd intensiivne, et särgid ligunesid mõlemal läbi ja viimasteks kiireteks jive'deks vabanesin pealmisest rõivakihist.

Liina vs. kontsad - 2. vaatus


Esmaspäevane päev viis mind Soome, kus ma jällegi need kurjad kontsad jalga ajasin. Seekord aga ei olnud nii karme tagajärgi kui Londonis, kus ma olin endale lubanud, et nüüd nädalapäevad ma kontsi ei kanna. Nagu näha kestis see lubadus tervelt 3 päeva :D

Tantsutrenni järgmine tase


Eile, teisipäeval, aga läksime põksuvate südametega ja pisut paanikas mõtete saatel edasijõudnute tantsutrenni. See seltskond on pühapäevasest hoopis erinev. Kaks paari on seal võistluspaarid ning teised lihtsalt omajagu pikema tantsutrenni kogemusega. Kunagi ma käisin teistega (mitte võistluspaaridega) ühes trennis, aga praegu on tasemevahe oi kui suur.

Parasjagu õpiti seal uut valsi kava. Kuigi ma olen ka varem hobitantsus käinud ei olnud ma sellist valsikava veel näinud. Suutsin ehk sammud kaasa teha, aga see oli ka kõik. Kui oli aeg S'iga koos tantsida olime mõlemad hämmingus. Siiski-siiski hakkasime jupphaaval otsast pihta. Nii kui olime mingi figuurini asja selgeks harjutanud jälgisime kullipilgul lähimat paari, et mis nüüd järgmiseks tuli. Harjutasime, harjutasime, harjutasime. Kokkuvõttes oli kindlasti edukas trenn.

Täna tööl avastasin, et siin koridoris on just parasjagu nii palju ruumi, et sai korraks seda kava läbi liigutada. Õhtul kodused katsetused jäid ruuminappuse taha.

Kommentaare ei ole :

Postita kommentaar