Rutiinne jooks
Harjumuste murdmise jooks
#80 arvasin ma veel enne uksest välja astumist, et teen mäkkejookse. Aga jalad kandsid lihtsalt harjumusest ikkagi tavalisele jooksuringile. Tagasi kodu juurde jõudes olin juba koridori astumas kui otsustasin siiski ühe tõusu ette võtta. Panin kella käima ja spurtisin nõlvast üles, jalutasin alla ja oligi tehtud.
Mäkkejooksud
#81 ehk esimese aprilli jooks algas samamoodi - umbes kümmekond meetrit kandisd jalad harjumusest tavapärasesse suunda kuni mõistus üles ärkas. Ju on mul selle aja jooksul autopiloot välja arenenud. Tegin kilomeetrise soojendusringi ja hakkasin erinevaid Toomemäe tõuse võtma. Spurdiga ülesse ja jalutades alla, sörk mööda mäe serva edasi ning järgmise ülesmineva tee juures uuesti mäkke. Jooksin üles ka Lossi tänavast - kurikuulsast Tartu linnamaratoni südametemurdjast. See oli neist sprintidest kõige pikem ning pani ka veidi juba vastupidavust proovile.
Korra nädalas võib täitsa sellist trenni teha. Endale kirjutan aga kõrva taha, et pärast tuleb väääga korralikult puusapainutaja lihaseid venitada, sest need saavad päris korraliku koormuse. Liigub ju jalg tavapärasest hoopis teistmoodi - ülespoole ning kiiremini.
Jooksuringi lühenemine
#82 ja #83 jooksud tegin lühemad. Ja mul on selle üle hea meel. Kui ei ole tahtejõudu end kohe äratuskella esimese helina peale voodist välja ajada ei saa ka pikemalt joosta. Vähemalt olen mõistlikumal ajal tööle jõudnud ja ei pea pikalt õhtul kontoris aega veetma, et töö tehtud saaks.
Eesmärgiks võiks aga olla ikkagi distsiplineerida ärkamise protsessi ning ikkagi ka pikemaid lõike hommikul üritada. Mitte küll palju üle tunni, aga ikkagi. Alternatiiv on muidugi kiirust tõsta aga... veel mitte
Kommentaare ei ole :
Postita kommentaar