Lihasharjutused
Kolmapäeva hommikul sadas lund. Lund! Ükstapuha, mis ma sellest esimesest palavast jooksust arvasin... lumega ma küll sel hooajal enam jooksma minna ei soovi. Seeeest kasutasin aega mõistlikult ja tegin lihasharjutusi, mis vahepeal tahaplaanile on jäänud. Iseendalegi üllatus, et tagasi unne ei suikunud. Ilmselt oli see lume nägemise šokk piisav, et luugid lahti hirmutada.
Uus kogemus - aadri laskmine
Olen regulaarne vere annetaja. Ma võiks isegi öelda, et pikaajaline (terve täiskasvanud elu). Seekord läks aga veidi teistmoodi.
#jüripäevaheategu2015
Esimene asi, mis oli teistmoodi oli enda registreerimine skaudina. Skautlide Jüripäeva laagri korraldajad nimelt on seekord väga ägedalt ühendanud laagri ja heateod juba enne laagrit. Skaudilaagri raames kutsutakse kõiki üles annetama toidupangale, täiskasvanuid verd loovutama, suurperedele lauamänge kinkima jne. Super!
 |
| #jüripäevaheategu2015 |
Kolm päeva käsi seotud
Lõuna paiku verekeskuses, kui minusse auk surgiti tundus kõik ok. Õhtul (ca 5h pärast esiagset augustamist) töölt lahkudes võtsin sideme ära, panin mantli selga ja hakkasin minema... ja äkki tunnen, kuidas midagi sooja ja märga mööda kätt alla jookseb. Ajaga, mis kulus mantli seljast viskamiseks oli pluusi käis allapoole küünarnukki täiesti märg. Köögis kohvipausi nautivad koristustöötajad said šoki, kui ma verisena ja värisevate jalgadega sinna jooksin ja abi palusin. Koos saime lõpuks haava uuesti kinni katta. Pluus läks kraani alla - plekke oli igal pool üllatavates kohtades. Pärast proovisin seda fööniga kuivatada, et ma koju minnes haigeks ei jääks.
Võttis ikka jala värisema küll!
Haav ei näidanud ka järgmisel hommikul end piisavalt ohutuna, et ma oleks julgenud ilma sidemeta ringi käia. Täna hommikul igaks petteks tegin jooksu ka veel siiski sidemega, aga kui see treening ja järgnev dušš enam midagi hullu ei teinud pidasin võimalikuks side lõpuks eemaldada.
Hommikujooks #87
Aga täna, aga täna... sain ma proovida fartlekki, mis minu guugeldatud treeningkavas ette nähtud on. Soojendus, mõned jooksuharjutused ja läkski lahti: 4x 2min tempos ja 1 minut sörki. Kui esimesed kolm kordust tegin ilma kõnnipausita, siis pärast kolmandat oli pulss nii laes, et kõndimine oli vägagi vajalik. Lisaks sain ma teada, et ma ei oska joosta ühtlases tempos sellist harjtust tehes. Pikalt ja aeglaselt oskan ma joosta küll. Samuti ei oska ma õiget tempot valida. Hommikul treeningule mõeldes panin paika, et jooksen nii 5.45-6.00 tempos... ise ka ei saanud aru, kuidas jalad viimase kiire lõigu jooksul 4.45 kiiruse sisse võtsid.
Peab midagi ette võtma. Esimene abinõu millele ma mõelda oskan on oma kell mugavamalt ära seadistada nendeks treeninguteks - et suurelt oleks peal tempo ja väikselt stopper.
Jooksu lõpuks ka Lossi tänava tõus. Täna soovis üks suvaline vastu tulev meesterahvas mulle jõudu. Ju siis oli mul surm juba silme ees selline, et kõik nägid, kui lähedal see on :D Aga nii tore ikkagi, et jõudu soovitakse!
Tõusu võtmise strateegia: suur mägi ... lõputu mägi (Eestis, ma tean - võimatu!). Aga mõttes võib selle mäe ju tükkideks jaotada. Minul koosnes Lossi tõus viiest tükist. Neljanda ja viienda vahel oli veel 4,5 ka, et end paremini motiveerida. No teate küll, kuidas peitust mängides loetakse: 1,2,3,4,5,6,7,8,9, 9 ja pool, 9 ja kolmveerand, peaaegu kümme, 10, tulen!
4 nädalat Tartu Maraton 23 km distantsini
Guugeldasin ja kohaldasin endale sellise treeningkava.
Tähelepanu, see on lihtsalt treeningkava, mille mina ise enda vastutusel endale koostasin tehes otsuse enda eelenva kogemuse ja ka praeguse taseme põhjal. Enne treenimisega alustamist või kahtluste puhul tuleb konsulteerida oma perearstiga!
-----------------------------------------
Küsimuste ring:
* Kas teil on olnud muret õige jooksukiiruse hoidmisega?
* Kuidas õpetada endale kindlas tempos jooksmist?
* Kes on veel kogemustega vere annetaja? Mis on teil ette tulnud, mis pole ette nähtud?
Test
VastaKustuta