Hommikujooksud #88 ja #89

Pikk jooks

#88 oli pikk jooks. Mõeldes eelmisele pikale jooksule kartsin ma seda jooksu ja lükkasin päris mitu tundi starti edasi. Lõpuks motiveerisin end jooksma minema võttes kaasa audioraamatu. Ühe korra olen selle juba läbi kuulanud, aga teine kord on täpselt sama huvitav. Vahe on selles, et enam ei ole piinavat teadmatustunnet, kui parasjagu kuulata ei saa. No näiteks, kui oled tööl.... Aga jooksu kõrvale sobib väga hästi - eriti pika ja rahuliku jooksu kõrvale. Laupäevane jooks oligi just seda - ca 13 km ja pulss terve aeg alla 150 bpm. Rõõmustav!

Mis tegid selle jooksu toredaks:

* Robert Jordan
* Plaaster sünnimärgi peal aitas!
* Ilm oli täpselt paras.
* Ei mingit lihasvalu järgmistel päevadel

Mida järgmisel korral tähele panna:

* Põlved ja parem puus olid lõpupoole valulikud - kas kestev või ühekordne probleem? Vaja valida rada, kus oleks rohkem pinnaskattega teid ja vähem asfalti.
* Buff ja spordi kõrvakapid ei sobi pikkadel jooksudel kokku - valusaks läks.
* Liiga palju võtmeid taskutes :)

Järgmine pikk jooks on olude sunnil Pärnus Jüripäeva laagri ajal. Kuidagi on järgmised kolm nädalat über tiheda graafikuga ja muud aega ma tõesti ei leia pikaks jooksuks. Mõtlesin ka juba marsruudi välja ja puha :) Loodetavasti on Ülejõe koolis mõistlikud pesemisvõimalused. Jooksujärgne snäkk on veel ka otsustamata.

Taasutmine ja "Puhkepäev"

Pühapäeval tegin kaks pikemat jalutuskäiku, et jalgu sirutada ning muidugi oli ka tantsutrenn, kus seekord keskendusime ladina tantsudele. Rumba, Tša-tsa, Samba ja Jive - tempo keris niisiis järjest kiiremaks.
Selle puhkepäeva konseptsiooni pean ma vist endale kuidagi paremini selgeks tegema.

Rahulik hommikujooks 

#89 oli rahulik esmaspäevane hommikujooks pisemal 4,2 km ringil, mis lõppes Lossi tänavast ülespuhisemisega. Seekord ei olnudki niiväga vaja end sundida, samas ei olnud ka fartlek treeningut seljataga :) Midagi kerget selles Lossi tõusus kindlasti ei ole ega saagi olema.

Jõud

Teisipäev algas jõuharjutustega pärast kehvemat ööund. Kavas olid nii tavalised tuharalihaste harjutused, plank kui ka kõhulihased erinevat moodi.

Päeva jätkudes on skoor järgmine: üks kompliment soengule ja teine kompliment maniküürile - success!

Fartlek hommikujooks #87 ja minu 4 nädala treeningkava Tartu Maratoni 23 km tarvis

Lihasharjutused 

Kolmapäeva hommikul sadas lund. Lund! Ükstapuha, mis ma sellest esimesest palavast jooksust arvasin... lumega ma küll sel hooajal enam jooksma minna ei soovi. Seeeest kasutasin aega mõistlikult ja tegin lihasharjutusi, mis vahepeal tahaplaanile on jäänud. Iseendalegi üllatus, et tagasi unne ei suikunud. Ilmselt oli see lume nägemise šokk piisav, et luugid lahti hirmutada.

Uus kogemus - aadri laskmine

Olen regulaarne vere annetaja. Ma võiks isegi öelda, et pikaajaline (terve täiskasvanud elu). Seekord läks aga veidi teistmoodi.

#jüripäevaheategu2015

Esimene asi, mis oli teistmoodi oli enda registreerimine skaudina. Skautlide Jüripäeva laagri korraldajad nimelt on seekord väga ägedalt ühendanud laagri ja heateod juba enne laagrit. Skaudilaagri raames kutsutakse kõiki üles annetama toidupangale, täiskasvanuid verd loovutama, suurperedele lauamänge kinkima jne. Super!

#jüripäevaheategu2015

Kolm päeva käsi seotud

Lõuna paiku verekeskuses, kui minusse auk surgiti tundus kõik ok. Õhtul (ca 5h pärast esiagset augustamist) töölt lahkudes võtsin sideme ära, panin mantli selga ja hakkasin minema... ja äkki tunnen, kuidas midagi sooja ja märga mööda kätt alla jookseb. Ajaga, mis kulus mantli seljast viskamiseks oli pluusi käis allapoole küünarnukki täiesti märg. Köögis kohvipausi nautivad koristustöötajad said šoki, kui ma verisena ja värisevate jalgadega sinna jooksin ja abi palusin. Koos saime lõpuks haava uuesti kinni katta. Pluus läks kraani alla - plekke oli igal pool üllatavates kohtades. Pärast proovisin seda fööniga kuivatada, et ma koju minnes haigeks ei jääks.

Võttis ikka jala värisema küll!

Haav ei näidanud ka järgmisel hommikul end piisavalt ohutuna, et ma oleks julgenud ilma sidemeta ringi käia. Täna hommikul igaks petteks tegin jooksu ka veel siiski sidemega, aga kui see  treening ja järgnev dušš enam midagi hullu ei teinud pidasin võimalikuks side lõpuks eemaldada.

Hommikujooks #87

Aga täna, aga täna... sain ma proovida fartlekki, mis minu guugeldatud treeningkavas ette nähtud on. Soojendus, mõned jooksuharjutused ja läkski lahti: 4x 2min tempos ja 1 minut sörki. Kui esimesed kolm kordust tegin ilma kõnnipausita, siis pärast kolmandat oli pulss nii laes, et kõndimine oli vägagi vajalik. Lisaks sain ma teada, et ma ei oska joosta ühtlases tempos sellist harjtust tehes. Pikalt ja aeglaselt oskan ma joosta küll. Samuti ei oska ma õiget tempot valida. Hommikul treeningule mõeldes panin paika, et jooksen nii 5.45-6.00 tempos... ise ka ei saanud aru, kuidas jalad viimase kiire lõigu jooksul 4.45 kiiruse sisse võtsid.

Peab midagi ette võtma. Esimene abinõu millele ma mõelda oskan on oma kell mugavamalt ära seadistada nendeks treeninguteks - et suurelt oleks peal tempo ja väikselt stopper.

Jooksu lõpuks ka Lossi tänava tõus. Täna soovis üks suvaline vastu tulev meesterahvas mulle jõudu. Ju siis oli mul surm juba silme ees selline, et kõik nägid, kui lähedal see on :D Aga nii tore ikkagi, et jõudu soovitakse!

Tõusu võtmise strateegia: suur mägi ... lõputu mägi (Eestis, ma tean - võimatu!). Aga mõttes võib selle mäe ju tükkideks jaotada. Minul koosnes Lossi tõus viiest tükist. Neljanda ja viienda vahel oli veel 4,5 ka, et end paremini motiveerida. No teate küll, kuidas peitust mängides loetakse: 1,2,3,4,5,6,7,8,9, 9 ja pool, 9 ja kolmveerand, peaaegu kümme, 10, tulen!

4 nädalat Tartu Maraton 23 km distantsini

Guugeldasin ja kohaldasin endale sellise treeningkava.

Tähelepanu, see on lihtsalt treeningkava, mille mina ise enda vastutusel endale koostasin tehes otsuse enda eelenva kogemuse ja ka praeguse taseme põhjal. Enne treenimisega alustamist või kahtluste puhul tuleb konsulteerida oma perearstiga!


-----------------------------------------
Küsimuste ring:

* Kas teil on olnud muret õige jooksukiiruse hoidmisega? 
* Kuidas õpetada endale kindlas tempos jooksmist?
* Kes on veel kogemustega vere annetaja? Mis on teil  ette tulnud, mis pole ette nähtud?

Nädalavahetusest ja pikkadest ning lühikestest jooksudest

Selle hooaja esimene pikk jooks ehk jooks üle konnade

Ma ei mäletagi, millal ma viimati üle kümne kilomeetri jooksin. Ja see andis tunda! Lisaks muidugi mõjutas veel see, et kuigi minu vaimu jaoks oli soe päiksepaiste mõnus ja rõõmustav, oli keha šokis. Mis mõttes sa soojaga jooksed? Tahan lund ja -5 külmakraadi tagasi! Kohe!

Jooksuriietusest sellel soojal kevade kuulutamise päeval

Esimest korda sel aastal sai t-särgiga jooksma minna. Tegelikult oli mul seljas kaks spordisärki ja buff - tuule kaitseks. Naljakas oli vaadata teisi jooksjaid paksudes ja tumedat värvi dressides. Võibolla nemad ei olnud talv läbi jooksnud ja neil oli külm?

Mõni kuu tagasi Saksamaal jooksupoes šopates rändas minu ostukorvi üks peapael, mis kirjade järgi pidi olema mitte libisev. Minu juuksed on ääretult libedad. Ma eriti ei uskunud sellesse vidinasse, aga mõtlesin ära proovida - soodukas ju. Laupäeval katsetasin esimest korda. Tõepoolest! Nii nagu ma ta pähe panin püsis ta terve jooksu - kordagi ei pidanud kohendama! Superrahul :) Suvepoole, kui kõrvade katmine enam päevakorras ei ole on sellest kindlasti suur kasu juuste näost eemal hoidmisel.

Konnad

Laupäevase pika jooksu teine nimi võik solla jooks konnadega või jooks üle konnade. Ihaste tee oli iga mõnesaja meetri järel näha mõnda talveunest segaduses konna, kes veel päriselt üles polnud ärganud. Isegi kui neist ca 10 cm kauguselt mööduda, ei tenud nad teist nägugi. Loodus ärkab.

Kuidas 10-12 km sai 13,77 km

Plaan "5 nädalaga Tartu maratoni 23 km rajale" kavas oli ette nähtud 10-12 km jooks (jagan seda kava homme ka siin). Mina oma uljuses mõtlesin, et ma pean kindlasti jooksma pigem sinna 12 kanti kui 10 kanti. Seetõttu mõtlesin käigupealt marsruuti ümber. See oli viga. Koos palava ilma, kõrge pulsi ja harjumatult pika ringiga tuli kord väsimuse, kord põlvede, kord puusade, kord vee ostmise tõttu teha mitmeid kõnnipause. Lisaks põlvedele sain ma seekord tunda veel kolme minu jaoks uut segajat.

1. Mul on kõhu peal sünnimärk (tegelikult on mul neid palju ja igal pool, aga siinkohal on oluline just see üks). Sellele ei tundunud sobivat, kui särk ca 14 kilomeetri jooksul teda kogu aeg sügas. Täitsa valusaks läks asi kätte lõpuks. Järgmistel pikkadel jooksudel ma panen plaastri peale. Kipun arvama, et asi on selles konkreetses särgimaterjalis, mis talle ei meeldinud, sest varem pole sellist nalja olnud.

2. Mul paistetas üks jalalaba keset jooksu üles. Vähemalt kolm korda pidin ühe tossu paelu lõdvemaks laskma.

3. Tagasiteel ca 2 km enne lõppu astusin poest läbi, sest janu oli juba korralik. Aga mida ma pärast selle pooltühja pudeliga teen? Jube tüütu. Järgmine kord planeerin jooksu nii, et teen Taskus Boost pausi ja kõnnin koduni :) (Terve jooksu aja kõlisesid need kaks münti mul taskus - ja siis alles lõpus ma hakkasin mõtlema, et miks ma lihtsalt kaarti kaasa ei võtnud?)

Ja kuidas pikale jooksule kohe pikk jalutuskäik otsa tuli

Pärast seda pikka jooksu ei saanud aga jalgu seinale visata. Tuli käpelt dušši all käia ja end presenteeritavaks teha. Kõndisime koos S'iga veel ca 3,5 kilomeetrit Tammelinna. Ühel olid käes suusad, teisel suusakepid, mis tarvis suveks ära paigutada.

Selleks ajaks oli parem jalalaba vist juba niivõrd paistes, et tegi korralikult valu. See on esimene kord, kui kasutasin erinevatest jooksublogidest nähtud trikki. Sama trikk läks käiku ka esmaspäeva hommikusel jooksul. Töötab!

Õhtul taas kodus painin jalad üles ja tõmbasin kompressioonsokid jalga. Magasin ka nendega. Hommikul kohe mitte mingit säärevalu. Aga kust ma saaskin sarnase abimehe reite jaoks? Need  ei olnud üldse õnnelikud!

Pühapäev rongis, koolitusel ja rulliga põrandal

Pühapäev oli piiiiik päev, mis sisaldas kokku ca 5 tundi rongisõitu ja 8 tundi koolitust. Koos skaudijuhtidega saime paremateks esinejateks ja edukamateks koolitajateks. Koolitus ise toimus Tallinnas Ovaalstuudios. Väga tore koht. Eriti meeldis mulle massaaži tool. Sealt sai päris palju praktilisi kujundusideid Tartu skaudimaja jaoks.

Ja nii ma jõudsingi korraliku venitamise ja rullimiseni alles pühapäeva õhtul. Piin. Selline piin. Võttis vahest täitsa oigama. Aga seeeest oli pärast koheselt palju parem olla.

Hommikujooks #86

Tänane hommikujooks tõestas veelkord rullimise vajalikkust. Kuigi lihased olid ikka veel valusad, tundusid jalad kerged ja valmis koostööks. Tegin kerge jooksu väikeses vihmasabinas, mille lõpetasin üldse mitte nii kerge Lossi mäe tõusuga. Profülaktikaks :) 4,1 km.

Kui jalalaba on paistes ja jooksutoss pitsitab:

Küsimuste ring:

1. Kas sul on ka jalg või jalad üles paistetanud keset pikemat jooksu? Mida tegid?

2. Kas keegi peale minu veel plaanib tartu maratoni 23 km ette võtta? Kuidas läheb? Missugune on treeningplaan?

Kuidas end kahe klikiga rohkem jooksma motiveerida

Eilse ja tänase päeva jooksul olen ma end registreerinud kolmele rahvajooksule. Eile algas see firmasisese nimede kogumisega Tartu jooksumaratoni tarbeks ja täna järkus Maijooksu ja Olümpiajooksuga, mida Spordiselt meelde tuletas oma kuukirjas.

Kuidas ma end "kogematta" 23 km jooksule kirja panin

Kui ma PRAEGU mõtlen, et ma pean kõigest (lugesin üle) nelja nädala pärast 23 km järjest jooksma - yikes! Tehes talvel suveplaane joosta võimalusel võimalikult palju võstlustel poolmaratone tundusid need plaanid mägede taga. Neli nädalat on aga vaid väga väike küngas!

Mis minu peast läbi käis selle kahe minuti ja kahe kliki jooksul, mil ma end selleks 23 kilomeetriks kirja panin:

• Oi näe siin näitlikus reas on kirjas Jüri Tamm 23 km. Automaatselt kirjutasin sinna järgmisesse ritta Liina Land 23 km.
• Mulle ei meeldinud eelmine aasta 10 km rada kohe üldse. 23 rada on ju hoopis teistsugune? Jookseks hoopis seda!

Vot nii - rohkem tarku mõtteid ei olnudki. 

Ja nii ma nüüd siin mõtlen, et kuidas ma oma treeningplaani peaks nüüd koostama, et rõõmsalt joosta see 23 km? Veidi annab kindlust, kui mõelda, et tänase hommikuga on joostud juba 84 hommikujooksu ja kokku mitusada kilomeetrit. Annab kindust ka asjaolu, et olen viimase poole aasta jooksul rohkem tähelepanu pööranud jooksuharjutustele ja venitamisele. Et ehk ei alanud minu treeningtsükkel siiski praegu vaid juba pool aastat tagasi? Siis miks ma nii mures olen?

Maijooks ja Olümpiajooks olid küll kerged otsused - õigemini ei olnudki seal midagi otsustada - muidugi lähen!

Raskete jalgadega hommikujooks #84

Ma arvan, et ma tean täpselt, miks minu jalad täna terve jooksu ajal ja ka praegu nii rasked on. Ma ei mudinud neid hommikul enne voodist tõusmist. Tavaliselt on see minu salarelv igasugu säärelihaste probleemide vastu ja "jalad nagu puupakud" sündroomi puhul. 

Niisiis lippasin 4,2 km proovides joosta veidi kiiremini, kui eelmine kord. Õnnestus! Vaatamata puupaku sündroomile. 

Sõjaplaan

Suvi on tegelikult ju käes. Nüüd ei saa enam joosta ainult 100 hommikujooksu nimel. Tulevased jooksupeod on hoopis teravamad motivaatorid, et tõsta kilomtraaži, teha mitmekülgsemaid trenne, teha jõuharjutusi, käia massaažis, teha joogat ja venitada. 

Ja nii ma motiveerisingi ennast  kahe klikiga rohkem jooksma....

10 asja, mille eest keegi sind ei hoiatanud, kui sa jooksmisega alustasid

1. Hüvasti ilusad jalad ja pediküür!

Palju õnne - jooksutossudes kilomeetreid mõõtes kohanevad jalad uute tingimustega ja hakkavad endale kaitsekihti kasvatama - no et ikka täitsa nüriks ei kuluks. Strateegilistesse kohtadesse tekivad nahapaksendid. Pediküür kulub ka hulka kiiremini maha, kui muidu.

2. Igapäevane pesulaadung või haisvad riided - Vali üks!

Joostes me higistame - lepime sellega. Aga kui tahta vähegi aroomivabalt jooksu alustada eriti talvel, kui kihte on seljas rohkem, tuleb leppida asjaoluga, et jooksuriided lendavad kohe pärast jooksutiiru pesumasinasse. See omakorda tähendab, et enne ei saa kodust lahkuda, kui pesumasin oma minimaalse režiimi lõpetanud on ja riided on kuivama riputatud. Õnneks nad kuivavad peaaegu alati järgmiseks hommikuks ära.

3. Ühest paarist jooksutossudest tegelikult ei piisa...

Kui kõrvale jätta asjaolu, et praeguste teeoludega on naastudega tossud kõige mõistlikum valik, siis ega ka suvel ei piisa ainult ühest paarist. Tossu vahetallas on põrutust vähendav kiht, mis tahab pärast pikemat tampimist (loe - jooksutrenni) taastuda. Tihti 24 tunnist ei piisa. Seega peab olema varupaar, et tosse omavahel vahetada. See aitab kaasa ka jalatalla lihaste erksana hoidmisele - ei ole mingit ära harjumist ühe tossuga! Selleks peaks need tossud olema ka veidi erineva eesmärgiga - nt üks kergem teine raskem, üks asfaldijooksuks, teine maastikujooksuks, üks parema toestuse, teine "paljajalu" jooksmist stimuleeriv jne

4. Vastupandamatu kihk osta kõike jooksuga seonduvat

Kõik uus on ju nii palju ägedam, kui juba mitu hooaega kantud asjad!

5. Sõltuvus jooksublogidest

Kes kui palju sel nädala trenni tegi, palju jooksis, kuidas oma vigastusest üle saab jne. OK võibolla on see ainult minu piiramatu uudishimu :)

6. Vigastused!

Ja seoses vigastustega saab sinust üle öö Google diplomiga arst. Minu Google otsingud ei ole mulle veel seda traditsioonilist diagnoosi pannud, küll aga olen ma end mitmel korral ära hirmutanud "tõestusmaterjaliga" et ma olen nüüd elu aeg lombakas. 

Aga tõesti - vigastused...

7. Dilemma - muusikaga või muusikata?

Ja tulised vestlused teemal, kas õige/hea/kasulik on joosta pigem klapid kõrvas või mitte. Mina jooksin aastaid hoopis audioraamatuid kuulates. Alates 100 hommikujooksu algusest pole mind aga kordagi iPodi poole tõmmanud. Igaühele oma. 

8. Toidupoe arve mitmekordistub, eriti, kui tahta süüa kvaliteetset toitu.

Pärast pikemat jooksutiiru on kõht TÜHI. Ja mis kõige hullem, ka muul ajal tunned sa mingit õigustatust - "…ma jooksen ju nii palju, et ega see Snickers mida ei tee…"

9. Sõltuvus endorfiinidest

Sa TAHAD, sa PEAD SAAMA veel trenni teha!

10. Sa räägid väga palju jooksmisest ja jooksuteemadest

Oled kuulnud seda ütlust: "Kuidas tunda ära inimene, kes on jooksnud maratoni? - Ära muretse! Ta räägib sulle ise."? Peab paika ka igasuguste teiste distantsidega.  Näiteks: Oh täna hommikul, kui ma 8 kilomeetrit jooksin, ma mõtlesin meie  projektile ja mis sa arvad kui...

Ja nüüd, kui see sai hingelt...

Hommikujooks #66

Juhuu! Jälle joostud!

Juhuu! Pikem ring!

Juhuu villid varbaotstes!

Nädal aega olen ma väga halvasti maganud. See on tundunud piisav põhjus seoses suurema töökoormusega äratuskella edasi lükata. Nüüd on aga tulnud hoopis kahtlusepisik hinge, et äkki ma ei maga just selle pärast hästi, et ma pole jooksmas käinud? Eks täna õhtul näeb.

Eile õhtul läksin magama juba kell 10 (voodisse isegi juba 9.30 - minu jaoks on see vara. Öösel ikka unenäod ajasid ülesse. Viimane neist siis kell 5.30 no ja enam magama ei jäänud - ma küll pingutasin selle nimel, aga ei õnnestunud. Kui juba niikuinii üleval olin, siis tuli ikkagi jooksuriided selga passida ja välja minna.

Ambit arvas ka, et mis nalja sa teed - mingi jooksutrajektoori tahad salvestada? Mis asi see GPS on? Signaal - 7% ,13%, 9%... ja niimoodi pool kilomeetrit - ma nimelt juba kõndisin - kes see ikka õues SEISTES GPS signaali saabumist ootama jääb? Nii kui jäin esimese valgusfoori juures seisma leidis kallis Ambit ka signaali ja oli nõus treeningut salvestama asuda.

Täna pistsin pildi tegemiseks taskusse pisikese GoPro - aga arvake ära, millel aku otsad andis enne ühegi kaadri salvestamiseta?

Tee peal kohtasin sõpra. "Kas sa lähed pildistama?" "Ei ma lähen sõbra sünnipäeva tähistamiseks jääauku ujuma!"

Hullud ma ütlen!

Endal oli samm mõnus, kulgemine hea, külm tuul ei seganud, mõtted olid positiivsed, jooksuring venis pikemaks. Ainult pulss andis märku, et sõber - sa oled veidi liiga palju jookse vahele jätnud. Kokkuvõttes ikkagi mõnus jooks, veidi alla 8 km (täpselt ei tea - GPS signaali kell ju leida ei tahtnud alguses) sai joostud hommikujooksuna - hea!

Saksamaal 3. osa - ilma jooksudeta

Miks ilma jooksudeta? 

Puus oli kuidagi imelik - otsustasin tossudele veidi puhkust anda ja selle asemel jalutasin niisama võõraste linnade tänavatel. Jalutasin koguni nii palju, et pidin saapad välja vahetama ja uutele geel-sisetallad sisse muretsema.

Suur saapajaht

Õel olid talvesaapad väga kehvas seisus, niisiis pakkusin talle seltsi ja tuge uute jalavarjude otsimisel. Olin nii öelda mõistuse hääl Eestist, pöörates tähelepanu asjaolule, et siinsed teed on talviti tehtud jääst, mitte asfaldist, vastupidiselt heaoluriigile Saksamaa. Seega peab saapa talla all olema tõsiselt võetav muster.

Leidnud õiged saapad tegime me kvaliteedi kontrolli - mida väljavalitud saapad kahjuks ei läbinud. Teenindajaga läbi rääkides (ja iga minutiga hinda 5 euro võrra madalamaks saades) otsustasime siiski, et defekt on piisavalt murettekitav. Teistel suurustel ja saabastel ei olnud sellist nõrka nahka sääre siseküljel. Teist paari teenindaja ka kusagilt välja ei võlunud. Niisiis lonkisime nukralt edasi. Minule olid aga vahepeal ühed saapad meldima hakanud ja läksime tagasi et minu jalad end rõõmsamalt tunneksid kogu selle šoppamise juures.

Lõpuks õde ikkagi leidis endale saapad, millega ta väga rahul on. Mõlema õe jalad on nüüdsest õnnelikumad!

Järgmisel päeval jätkus sama jaht, aga õe iisraellannast sõbranna jaoks, kelle saapad vett lahinal läbi lasid. Üldiselt on kingade ostmine väga vaevaline tegevus. Ma arvan, et me käisime seal väikeses Schwartzwaldi linnakeses Freiburgis vist 17 korda ühest otsast teise, et lõpuks midagi sobivat ära osta.

Üldse nii hästi ei läinud minu plaan osta endale uued tantsukingad. Uusi tantsukingasid on vaja kinnise ninaga, sest muidu S ei julge astuda ja nii ei saa tantsida. Netist üles otsitud pood oli stripiklubi kõrval, aga kui stripiklubi uksed olid lahti, siis tantsupood oli kinni. Vaatasin kurvalt läbi klaasi igasugu erinevaid ilusaid kingi.

Mitu korda päevas on OK jäätist süüa?

Nostalgia laine lõi üle pea, kui maitsesin šokolaadi jäätist... ja siis veel mõned korrad. Eestis pole veel seda õiget leidnud - kõik on pigem kakaopulbrist tehtud.

Õde oma noosiga

Jäätist sõime isegi Freiburgis, kui oli ilmselgelt hoopis kuuma šokolaadi ilm.

Mõeldud, otsitud, tehtud! Kuum šokolaad oli ka väga hea.

Igavesti matkapoodide fänn

Kui mina ja minu õde käime kas koos või eraldi matkapoodides - siis vaatavad teenindajad meid imelikult ja vist hoiavad kartlikult eemale. Iga uut ägedat asja silmates tõuseb erutunud hääl teist hüüdma, et Näe mis see siin teeb! või Vau - kui kerge see on!

Me oleme nagu lapsed kommipoes. Käime riiulist riiulisse ning uurime kõiki asju põhjalikult. Peame plaane, mida meil veel oma varustuse hulka ilmtingimata vaja on. Kaalume koos ühe või teise asja häid ja halbu omadusi. Mõistatame koos, milleks see nupp on.

Tegelikult oleme me vist alati nii olnud. Enne kui objektiks sai matkavarustus olid need muud asjad. Näiteks meie vanematel on perevaramus üks jutt sellest, kuidas nad meid kunagi mingil Euroopa reisil mänguasja poodi jätsid, et ise mingit muud igavamat poodi uurida (rongavanemad? teenindajate arvates ilmselt küll, ka sel ajal). Mõne aja pärast tagasi tulles tutvustasime me neile detailselt, iga barbinuku omapärasid ja alles siis avastasime, et seal oli veel mitmeid riiuleid, kus oli veel rohkem barbinukke! Ja vaatasime ja uurisime ainult silmadega. Ükski karp polnud vahepeal riiulilt tõusnud.

Kõige suurem kiusatus oli mul sealt matkapoest kaasa osta endale ja S'ile matka veiniklaaside komplekt, aga ma ei suutnud otsustada, milline oleks kõige mõistlikum - tuleb veel guugeldada :D

Suveniirid?

Miks? Ma tõin kaasa hoopis Šveitsi šokolaadi, mille S'iga koos kohe minu saabumise õhtul pintslisse panime. Nii hea!

Vaatamisväärsused

Lisaks poodidele õnnestus siiski ka kultuurselt aega veeta. Näiteks nägin väga bravuurikat Konstanzi lemmik-prostituudi kuju, mis aeglaselt pööreldes näitab oma rinnakat büsti ja pooleldi valla hommikumantliga kaetud keha. Ja nii muuseas sümboliseerib ta ka krooni ja kiriku tasakaalu.

Jätkates kujude lainel - midagi teistsugusele maitsele. Konstanzi triumfi kaar ja sellega kaasnevad grotesksed kujud.

Freiburgis käisime aga isegi Toomkirikus ja Erasmuse maja juures, mis oli samas ka mingi arhidektuuriline vaatamisväärsus.

Minu lemmikud on alati turgude külastamised. ma olen siis niivõrd ahvivaimustuses, et tavaliselt unustan isegi pilti teha. Freiburgi turul maitsesin elus esimest korda kuumi kastaneid. Ei olnud väga head, aga nii hea meel on, et sain ära proovida!

Saksa rongid

Rongisõitu oli selle viie päeva jooksul omajagu. 5 h koos ümberistumistega Frankfurdist Konstanzi ja sama palju tagasi on üks asi, aga ka Freiburgi sõitsime me päris kaua - ja kahe ümberistumisega.

Aga need sõidud Schwartzwaldi mägede, orgude ja metsade vahel, kui oli ka värskelt lund sadanud - vau!

Üldiselt mulle Saksa rongid meeldivad - kiired, usaldusväärsed ja mugavad.

Kuidas on elada 5 päeva (Erasmuse) tudengitega?

1. Lõpuks lähevad kõik keeled sassi. Hakkad suvaliselt ja seda ise tähele panemata rääkima inimestega keeles, mida sa tegelikult tead, millest nad aru ei saa. Sassi lähevad omavahel ikka (õnneks ainult) võõrkeeled.

2. Nii palju erinevaid elukogemusi ja -tõdesid! India päritolu tudeng Briti eliitkõrgkoolist, kes sooviks olla parem taimetoitlane. Iisraeli neiu, kes räägib sõjakogemusest ning kardab kellegi poolt rongi ununenud spordikotti ja traktoreid. Iiri neiu, kes räägib põhjalikult iiri keele erinevatest murrakutest ja nüanssidest ning sellest, miks neid II maailmasõjas ikkagi pommitati, kuigi nad olid neutraalsed. Kõrgõzstani päritolu saksa tüdruk, kes keedab teed Kõrgõzstanist korjatud taimedest ja pakub juurde rasvapirukaid. Eesti neiu, kes end vahetevahel kogemata ameeriklase hulka loeb.... Üli huvitav seltskond!

3. Hoopis erinev arusaam ajast ja puhkusest. Kui järgmisel päeval on tarvis vara tõusta ja teada on et sama asi on ka ülejärgmisel ja üle-üle järgmisel päeval, ei eksisteeri siiski mingit põhjendust, miks ei peaks öö läbi pidutsema ja või hommikutundideni seltskonnas valju muusikat nautima. Kaaslastel jookseb juhe kokku, kui nad saavad aru, et kui rong väljub kell 5.40 hommikul ei olegi mul plaanis kella viieni klubis tantsida. See tekitas kõigis siirast hämmingut, kui ma juba kell 2 kõigile tšau ütlesin (siiski siis juba aitasid joogid šokki pehmendada).

Õtsiga

Jooksud Saksamaal - 2. osa

Auhinnamäng käib ;)

Hmm - ärge unustage siis My Wellness sooja pesu auhinna mängu :) Esmaspäevani saab veel osa võtta :)

Pärast 5 tundi rongisõitu jõudsin Konstanzi

Korralduslik pool on siin väga hea - õde oli täpselt õige rongi ukse taga mind ootamas, ca 5 minutiga jõudsime tema ühikatuppa, kus parasjagu Bettina (Kõrgestani päritolu sakslane) tegi rasvapirukaid! Laualt ei puudunud ka vein, aga Bettina enda korjatud tee oli sellest kõigest peajagu üle. Teed jõime väikestest kausikestest.

Hommikul ärgates tee ja banaan - varsti hakkas õde suunavaid märkusi tegema, et millal ma siis nüüd jooksma lähen...

Hommikujooks #63 - vaated mägedele, soe päike ja uhked järveäärsed villad

Alustuseks ma aga hiilisin kohalikku termi (kuumavee basseinidega majja) sisse. Kange vetsuhäda oli, aga tagasi minna ei viitsinud. Maja oli tühi, keegi  mind ei peatanud - kuni ma juba kabiinis olin. Siis tuli keegi küsima, et kas siin on keegi. Kui mina välja astusin olin mina üllatunud nähes koristajat ja tema üllatunud nähes jooksjat. Panin plehku :)

Järve kaldale jõudes ei uskunud ma oma silmi - nii ilus! Täna oli ka üks harvatest mitte-udustest päevadest ja üle järve oli näha lumiseid mäetippe. Marsruudis sinna-tagasi oli esimesel poolel omajagu peatusi - ei pilte teha. Tagasi tulles proovisin ikka jooksu ka teha.

Mäed!

Sõbralikke jooksjaid oli palju - kõik kes vastu tulid, ükstapuha kui palju nad parasjagu tempot arendasid, noogutasid ja naeratasid. Sellest tunnen ma Eestis joostes puudust.

Jah Siim - see luik tegelikult ka liigutas! Tükk aega ootasin võimalust teha pilti, nii et tal ka peale tagumiku midagi vee peal oleks :)

Ausalt öeldes ei suutnud ma täna ära otsustada kummale poole vaadata joostes - kas mägesid või neid superägedaid villasid, mis järvekaldal olid. 

Stiilinäide

Palav hakkas ka - lõpuks tõmbasin pusal ja pluusil lukud täitsa lahti ja käärisin käised veidi üles.

Jooks oli igal juhul korda läinud.

Muud reisijutud

Õde kappas loengusse, võttis mind kaasa, näitas Konstanzi ülikooli kämpust ja jättis mind üksi. 

Vahtisin tükk aega erinevaid menüü variante mensas ehk sööklas. Kõht oli juba väga tühi, aga see ei tähendanud, et ma kiiremini oleks osanud liigutada. Kas ma seda võin samale taldrikule panna? Kus ma siit vett saan? Kuidas ma maksan? Kuhu ma istuda saan? Miks siin laua all porolon on?

Ülikooli internett oli väga piiratud - sellest ei saanud asja - lugesin siis iPadist raamatut. Tuulil lõppesid loengud ära ja mina tulin linna, et lasta end igast spordipoest võrgutada ja veidi ka vajalikke asju juurde soetada.

Nüüd siis erinevaid Iiri pubisid väisama ;)

Hommikujooksud #51- #56 ja head uut aastat kõigile!

Video on tehtud aasta niimasel päeval, kui ma ümber S'i toore jooksin :)

Ma olen seda puhkust ikka täitsa asja ette võtnud - päris pikk on olnud see blogipaus.
Ei - ma ei ole (eriti) laisk olnud. Hommikujooksud on jätkunud, aga kuna on puhkus, siis algavad nad tsipa hiljem, kui muidu. Kell 14 päeval läheb ju arvesse, kui umbes samal ajal ka ärgata eksole?

My game - my rules!

Aasta ja hommikujooksude (vahe) kokkuvõte

Kuna hommikujooksude 50% täitumine ja aastavahetus on niivõrd lähestikku, siis ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama ja teen koos ühe kokkuvõtte.

Eelmisel aastal jooksin kokku 606 kilomeetrit, neist 243 kilomeetrit on läbitud 100 hommikujooksu väljakutse raames.

Polegi nii hull, kui kartsin! Enne suvel oma puusavigastuse kätte mandumist sai ikka veidi liigutatud ka. Hommikujooksude mõte algasidki koos arsti ametliku OK'ga, et nüüd võib jälle joosta. Kuigi kaks korda olen pidanud siiski andma puusale aega jälle taastuda, olen siiski järjepidevuse üle rõõmus. Sellele positiivsuse lainele aitab vist kaasa praegu ka see, et just tulin väga mõnusalt hommikujooksult.

Hommikujooks #51

Nii jõululaupäev kui ka esimene püha olid meil pidupäevad. Esimene koos minu perega maal vanaisa ja vanaema juures ning teine linnas kogu S'i familiaga. Jõulu teine püha oli võimalus end välja magada ja kinos käia. Niisiis sain jooksutuhina uuesti kätte 27. detsembril. Viisin auto vanematele tagasi ja jooksin ringiga koju. See oli üks üli lumine jooks!

Isegi kulmud olid lumised. Silmad pidid kogu aeg poolkinni olema, et lumehelbed otse silma ei lendleks.

Hommikujooks #52

Üks pikemaid hommikujookse - 9,5 km! See ei olnud kusjuures üldse plaanis, aga kui oli õige hetk kodu poole jooksma hakata pöörasin hoopis veel ühele tuttavale jooksurajale. Mõnus!

Hommikujooks #53

6,4 km ühe kiirema lõiguga. Ikka veel enesetunne täitsa rõõmus

Hommikujooks #54

Vana aasta viimane jooks, millesse ma ka S'i sisse mässisin. Joosta sai vist kokku sellest 4,2'st kilomeetrist umbes 3. Lõpuks ma jooksin S'i ümber ringe. No tegelikult arusaadav ka - minul olid jalas Icebugid ehk naasttossud. Tema proovis kramplikult püsti püsida iidvanadel ja osaliselt sulanud tallaga tossudel. Ei olnud just võrdne seis. Vähemalt saime selle ringiga S'i suusad tuua koju uut lund ootama.

Hommikujooks #55

Uue aasta esimene ja SUPER mõnus jooks! 6,4 km naastude krõbinal mööda asfalti ja poolpehmet Anne kanali ringi. Anne kanali ringil proovisin ka tempot kiirendada ja hoida. Oma imestuseks vaatan, et tempo ainult kasvab ja kasvab ja mina ei vajugi ära! Ja pärast ringi lõppu ei pidanud ka kõnnipausi tegema, nagu siiani. lasin rahulikus tempos edasi ja endal ülirahul naeratus näol! ARENG!

Hommikujooks #56

Väljas on torm. Ausõna ma arvan, et tuul oleks peaaegu meie korstna minema puhunud. Ta vähemalt väga püüdis. Niisiis ma otsustasin, et kuigi jooksuriided olid juba selga saanud, pole täna mõtet välja minna. Hakkasin siis hommikusöögiks kohupiima pannkooke tegema ja avastasin, et jahu otsas. Eks tuleb siis poodi minna - no ja kui juba poodi minek ja jooksuriided seljas... siis noh ma jooksin täna ikkagi 4 kilomeetrit.

Eile jooksin naastude klõbinal mööda asfalti. Täna arvasin, et niikuinii on see vähenegi jää tänaseks sulanud ja panin jalga uued sinised jooksutossud (veidi uuem versioon samast jooksukast siin) (Asicsid lähevad pensionile). Tuleb välja, et enamus jääd ongi sulanud. Aga see ainuke jää Tartus, mis meie maja parkimisplatsil vapralt sulamast keeldub on kurrradi libe. Esimene samm ja kukkumine valusalt põlvele.

Jonni ma aga ei jätnud, niisiis kujunes tänasest hommikujooksus täitsa ette plaanimata väike lõigutrenn: tempokam jooks, mõned VÄGA ettevaatlikud sammud, kui kusagil oli veidi jääd, uuesti tempokam jooks jne.

Jahu sai ka ostetud ja kohupiima pannkoogid maitsevad praegu kohe eriti hästi :)

Hommikujooks #46 - praegu on ju täitsa jooksuilmad! (ja neid jätkub kuni jõuludeni kindlasti veel...)

Peaaegu nädal ilma hommikujooksudeta

Jah - puus ikka ei taha kuidagi pikemalt vastu pidada. Millal ma selle puusapainutaja lihase lõpuks põletikuvabaks saan? Nädal ilma jooksuta ehk aitas, sest täna hommikune hommikujooks #46 oli jälle tore.

Hommikujooks #46

Tänast hommikujooksu alustasin ma kaks korda. Eesimene kord tulin välisukse juurest tagasi tuppa, sest kell keeldus treeningut alustamast ja palus laadimist. Väike vaagimine ja otsustasin siis veidi laadida teda. Nii kaua sõin banaani ja tegin lihasharjutusi. Kui aku näitas 7% taset lõppes ka minu kannatus. Tagasivaadates oleks siis ju võinud juba 10% ära laadida, poleks kell poole tagasitee peal treeningut lõpetanud.

Atlantisel on uued tuled - UFO maandumise rada.

Jälle sai jooksu alustatud pimedas :) väga romantish.

Teistmoodi advendikalender

Jõulutunne on mul sel aastal imelikul kombel juba alates oktoobrist. Detsembri alguses aga ei olnud meil piisavat entusiasmi kodus ja advendikalender šokolaadidega ei jõudnud ka meie seinale. Seega tekitasin meile testmoodi advendikalendri.

Hunnik erinevaid jõulutegevusi on välja kirjutatud ja idee poolest me iga päev valime sealt S'iga midagi, et seda koos teha. Kuna meil on ga olnud mitmeid päevi, kui lihtsalt ei jõua midagi jõululist teha, siis tuleb mõni kord mitu asja korraga teha. Näiteks eile käisime külastasime Raekoja platsil Jõululotja ja pärast käisime valisime kuuse välja.

Jõululodja katusel advendikontserti kuulamas

Kuusk sai kaunistatud kõige edevama kraamiga, mis kodust leidsime - slingid ja ekspressid ja muud karabiinid muidugi ka said kõik okste külge kinnitatud, et julgem oleks. Ja sekka ka mõni minu valmistatud puust jõulupuu ehe :)

Pilt järgmise postitusega.

Esimene ööorienteerumine

Nelijärvel taskulambiga metsas

Seoses tiimiüritusega Nelijärvel sain esimest korda proovida sellist trenni nagu orienteerumine. Öösel.

Ettevõtmine oli lahe ja eriti äge oli asjaolu, et mina sattusin olema sellise tiimi kapten, kus oli kambas ka orieteeruja, kes oli sealtkandist pärit. Lisades kompotti veel sutsu sportlikku hasarti ja tahtmist saime ka auhinnalise esimese koha.

Võidukas :)

Teised avaldasid nördimust, et fortuuna oli meile liialt hea tiimi valinud - üks on orienteeruja ja "teine elab ju metsas". Vot selline kuvand minust, kui skaudiplikast. Meie kolmas tiimiliige oli ka vägev :)


Ainuke paha on see, et seda trenni ei saa mitte kuidagi hommikujooksuks nimetada, kuigi valgustase on hommikujooksudel viimasel ajal peaaegu sama :)

Peod, ballid, tants ja hommikujooks #45

Sünnipäev, Treffenri ball, tantsutrenn ja valusad varbad

Tegelikult pole ju üllatus, et selle nädalavahetuse tulemus on valusad varbad. Kusjuures see ei ole üldse seotud kuidagi S'i tantsuoskusega (ma tean juba, et kinnise varbaga kingad on vältimatu). Lihtsalt tantsida sai kohe päris palju sel nädalavahetusel. Alustasime kitsas Linnamuuseumi koridoris. Jätkasime samal õhtul rock'n'rolliga Treffneri ballil ja lõpetasime pühapäeva õhtul trennisaalis. Tango tuli koos promenaadiga välja - juhuu!

Rock'n'roll baby! (pildi autorit polnud võimlaik tuvastada?)

Ma olen käinud kaheksal Treffneri ballil. Esimene aasta oli eriline, teine aasta oli erilisem. 2006 korraldasime Treffneri balli meie ise. Mina olin Balli perenaine, Jass peremees. Balli teema oli Vampiiride tants ja ball algas sellega, kuidas mina tõusin kirstust. Jah päris kirstust. Mul on üks sõbranna, kes on hääletades leidnud väga palju erinevaid tutvusi. Järgmisel päeval pärast seda balli oli mul Saksa keele riigieksam (Sprachdiplom).

2008 ballil esitlesime me aga oma gängiga Treffneri Tõde ja Õigus ehk algaja treffneristi käsiraamat. Ka see ball on ununematu.

ehk algaja treffneristi käsiraamat

2009-2012 sai ballil osaletud vilistlasena, sest Tantsutallad olid südames ning sellega seoses sai vilistlasrühmaga igal aastal ikka ballil esinetud. Seda sai ka muide igal Treffneri aastal. Balli perenaisena sai näiteks kankaani vihutud, nii et higi voolas. Ka sel aastal esinesid Tantsutallad… hmmm igatsus.

Kaks aastat jäid vahele ja tänavu sai siis jällegi mindud. Balli korraldus tundus super. Nii tore oli näha ka mõnda enda algatatud traditsiooni. Oksjonil saime endale kaubelda Jürgensteini koduveini. Veidi sai ka niisama istutud ärklikorruse puhkeruumis. Ja ohtralt sai tantsida Jive'i.

Need valusad varbad on igaljuhul end õigustanud!

Jõululaat

Pühapäeval ca tund enne sulgemist saime ka Tartu Jõululaadal käidud. Meie advendikalender ütles meile selleks päevaks, et me ostaks teineteisele mini-jõulukingid. Siim sai Itaalia veini, mina sain kaks nunnut jõulupuu ehet ja armastuse inglikesed. Koos nägime lambaid, kitsi, küülikuid ja palju igasugu laadakraami, millest vähemalt pooled jutu järgi vähki ravivad.

Hommikujooks #45

Neli päeva puhkust on tahtejõule, motivatsioonile, kehale ja hingele mõjunud superhästi. Täna sai luugid lahti ilma probleemideta juba kell 7 - veidi toibumist ja riidesse ning premeerisin end pikema ringiga - 6,1 km nagu niuhti.

Jooksmist alustasin täitsa pimedas. Taevas ainult veidi kumas ja lubas hommiku peatset saabumist. Jooksu lõppedes aga isagi tänavavalgustus juba teadis, et päev on alanud. Üle Sadama silla joostes kustusid järjest jõulutuled ja siis tänavavalgustus.

Keset kiiret lõiku tuli ikka peatuda ja vaatemängust pilt teha.

Isegi jooksjaid nägin täna mulle vastu jooksmas. (Päripäeva jooksjatest suurt midagi ei tea, samas mööda keegi ei jooksnud). Vastu jooksjaid oli tervelt neli! Kaks neist kahejalgset ja kaks neljajalgset. Neljajalgsetel olid ilusti kollased vestid seljas.

Kollaseid veste nägin teel veel - täitsa lõpus oli neid kohe kümmekond tegelast ja peatasid riburada autosid kinni.

Hommikujooks #39, Tallinn, Helsingi, hommikujooks #40

Kaks päeva pausi

Kui kaks päeva hommikujooksud vahele jäävad on selline tunne nagu oleks nädal aega ainult istunud. Kuigi ka seda oli nende kahe päeva jooksul päris palju - rongis, praamil, taksos, bussis... Need kaks päeva, mil joosta ei jõudnud olid äärmiselt tegusad.

Hommikujooks #39

Hommikujooks #39 oli ikka päris libe. Pidin oma sõnu sööma. Esmaspäeval kuulutasin maailmale, et väga hea on joosta ka tavaliste tossudega (Asicsid) aga teisipäeval oli see pisike lumekiht jäält kadunud ja Adidase tossud jätsid küll soovida oma pidamisega. Õhtul läksin krabasin vanemate juurest õe lahkel loal tema Icebugid, et nendega proovida. Ette rutates - oli ikka vahe küll. Veidi imelik oli ka - see krabin, mis iga sammu saatis oli kummaline ja harjumist vajav.

Soome

Soomes sain käia ühe tunni ajase koosoleku pärast. Aga vajalik ja hea koosolek oli. Pärast sai lähedal kohvikus edasist strateegiat arutada härradega.

Laevas muud eriti teha ei ole, kui süüa ja arvuti taga istuda...

Kui saaks laevas trenni teha...

Tallinn-Helsingi praamil võiks olla jõusaal ja treeningruum mõne trenažööri ja näiteks jooksulindiga. Nii hea oleks minna kell 7.00 laevale, 45 minutit kuni tund trenni teha, pesta (ja äkki ka korraks saunast läbi hüpata?), hommikubuffees mõnus hommikusöök ja saab edukalt alustada kell 9.30 tihedat tööpäeva. Trennikoti saaks sadamas päevaks lukustatavasse kappi hoiule panna. Ma lausa otsiksin koosolekuid Soomes kui selline võimalus oleks!

Selle asemel polnud midagi muud targemat teha, kui erinevaid buffee toite proovida ja istuda. Mul oli küll tunne laeval ringi vaadates, et lisaks Kalevipoegadele on reisijate seas ka piisavalt ärimehi, kes ehk sooviks istumise ja arvutiekraani vahtimise asemel trenni teha.

Arutasin seda tagasi tulles ka töökaaslasega, kes oli hoopis teise kohtumise pärast Helsingis. Tema käib kord nädalas niimoodi Tartust Helsingisse ja tagasi. Ta oli minuga kahe käega nõus.

Niisiis Tallink - kas pole mitte suurepärane idee?

Pärast koosolekut ja nõupidamisi oli veidi aega kuni laeva välumiseni. Täitsin ema tellimuse ja käisin ühes kunstitarvete poes ja ostsin igasugu portselanivärve kokku. Sellele kulus pool tundi!

Ja ikka oli veel aega üle. Tee peal nägin sellist suuremat laohoonet, mis tõotas olla kohvik. Otsustasin sisse vaadata ja avastasin end jõuluteemaliselt gurmee turult... super!

Kohvikud, erinevad letid lihast salatini, jõulumuusika...

Praegu guugeldades sain teada, et käisin Hietalahden turul, mis ei ole kuigi kaua avatud olnud.

Hommikujooks #40

Juba eile õhtul mega väsinuna tagasi koju jõudes rõõmustasin, et täna saab jooksma. Ja oligi hommikujooks #40 - miinustemperatuuri oli 6 kraadi ja esmakordselt proovisin naastrehvidega joosta.

Kes märkab naastu jälgi jääl?

Täna ei õnnestunud KUIDAGI see madala pulsiga jooks. Lõpuks hakkas see kõrge pulsi häiret andev kell lausa närvidele käima. Eks külmas peab ju tegelikult ka süda veidi rohkem tööd tegema, et keha soojas hoida JA liigutada. Igatahes on mul selline kahtlus, et äkki lülitan selle piiksumise välja praegu ja jooksen sellise pulsiga, mis juhtub.

Mitte laisk vaid ettevaatlik

Eile ei käinud jooksmas. Täna ei käinud ujumas. Miks?

Kolmapäeval võtsime S'iga Veinis ja Vines vastu uut veiniaastat.

Le Beaujolaisnouveau est arrivé! 

Mõnus õhtu, veiniviktoriini võit, veinikorgi viskes valus põrumine, mõnusad snäkid ja veinimaitsemine.

Pole vist mõtet rohkem seletada. Neljapäeva hommik oli loodud sisse magamiseks.

Päeva jooksul sain ma aga umbes 30x aevastada ja nohu hiilib ligi. Seega  tuli kiiresti kasutusele võtta abinõud:

• Kuum c-vitamiini jook -poole kuni ühe sidruni värskelt pressitud mahl, ca 5 cm jagu viilutatud ingverijuurt, 1tl mett, kuum vesi

• Kanasupp - ikka ise tehtud… tuli nii hea, et sõime S'iga kahe peale kõik kolm liitrit korraga ära. Vedelikupuudus?

• Uni - kell 10 tuttu

Jää ja lumi

Täna hommikul Tartus rongi peale rutates olin õnnelik, et pääsesin luud-kondid terved (või isegi eluga). Maja väravast 2 meetri kaugusele jõudnud, kuulsin selja taga pidurdamist ja ümber pöörates nägin, kuidas auto põhimõtteliselt maja seina sisse sõitis. Kogu teekond kodust rongijaama ma ei pannud külma tähelegi, sest kõrvus kohises adrenaliin.

Terve tee sadas jäidet juurde ning kõiki teeületuskohti valisin VÄGA hoolikalt, sest autode piduritele täna loota ei saa. Et minu enda tagumik maad ei puudutanud kordagi on lihtsalt ime.

Rongis oli piisavalt jahe, et enamus reisijaid keerasid end mantli alla kerra.

Ja Tallinnas hakkas lund sadama! Juhuu!

Goldrexi asemel

Niisiis - ennetades haigeks jäämist, kontide murdmist ja ületreenimist - ma ei ole olnud mitte laisk vaid ettevaatlik :D

Hommikuujumine #2 ja #3

Motivatsioon ujuma minna vs. motivatsioon hommikujooksu teha

Äratus tiniseb kell 6.30 ja ma isegi ajan end üles! Motivatsioon end voodist välja ajada on oluliselt kõrgem, kui 20 minuti pärast on sõbrad autoga all ootamas.

Kas keegi tahaks minuga hommikujookse kaasa tegema hakata? See oleks nii tore motivaator, et pigem varem, kui hiljem jookusrajale jõuda :)

Algaja ujuja vaimustusepuhang

See ujumise teema on uus. Ma poleks oodanud, et see mulle meeldima võib hakata. Pärast esimest korda olin ma veendumusel, et ma ei oska ujuda. Nüüd aga on tulnud selline mõnus rahulik rütm kätte. Ainult ujumisprillide pärast pidi 3 korda pikemalt pausi tegema. Sada häda nende prillidega - vesi tuleb sisse ja uduseks lähevad. Kas kellelgi profimal ujujal oleks mulle nõu andma, mida ma tegema pean?

Update - ostsin suhteliselt emotsiooni ajel uued prillid. Mitte ühtegi probleemi enam!

Pisivõidud:

• 900m esmaspäeval ja 1000m neljapäeval
• sujuv rütm, hingamine oli palju parem, kui eelmine kord
• ei lasknud kõhul nii tühjaks minna, et tuleks HANGRY tunne peale (kontoris hommiku meilide kõrvale tass putru tükeldatud banaaniga)
• juuksed ei seganud täna ujumist (pats oli tugevalt krunnis ja tukk klambritega kinni)

Mille kallal veel töötada:

• kell võiks isetegevusest loobuda ja kohe alguses jäädagi 25m basseinipikkuse režiimile
• üldse võiks pihta saada selle kella hingeelule seoses ujumisega.
• prillid
• kiirem pesu/kuivatus/riietumine (samas mul on umbes 50 korda rohkem juukseid kui neil, nende pesemine ja isegi minimaalne kuivatamine võtabki veidi rohkem aega)

Päästeujumisest Saksamaal DLRG's

Kui eelmisel nädalal oli pärast ujumist ahastus peal, et ma pole ilmselt kunagi õigesti ujunudki ja keegi pole õpetanud ka ja midagi ma ei oska, siis täna tuli meelde küll, et ma olen tegelikult ju terve aasta Saksamaal ujumistrennis käinud. See oli küll vetelpääste trenn, aga kord nädalas sai igasugu tehnikaid harjutatud ka lisaks pääste võtetele. Kui nüüd järele mõelda, siis ilmselt on minu ujumisprillid ka sellest ajast pärit - 10 aastat tagasi - yikes!

Ma isegi osalesin kohalikul päästeujumisvõistlusel - rajakohtunikuna küll :D

Minu suurim ujumisalane saavutus sellest aastast on päästeujumise hõbetase (Sakslaste ordnung - kõik on lahterdatud) seal oli terve hunnik erinevaid nõudeid ja norme, mida pidi täitma. Kõige kauem ajasin ma taga 25m vee all ujumise normi. Pronkstasemel oli see lihtne - 15 meetrit ja valmis. Aga hõbetase tähendas terve basseinipikkuse ujumist ilma vahepeal hingamata! Mul on see hetk ikka veel meeles, kui ma selle lõpuks ära tegin. Trenn oli juba lõppenud, aga minu vanem õde Dhana oli veel seal (ta oli abitreener) ja kui ma siis basseini lõpus vee alt tõusin ja tekkis kerge paanika, kas see nüüd ei lähegi arvesse - kas keegi ikka nägi, et ma ujusin terve basseinipikkuse vee all???

Aga Dhana nägi ja tulemus läks kirja.

Järgmises trennis sain hõbedakarva DLRG (Deutsche Lebens-Rettungs Geseltschaft) märgi.

Kuldtaseme sukeldumise ülesanne tundub mulle siiani ilmvõimatu - 30 meetrit - see tähendab, et peab jõudma basseini otsa ja siis veel tagasi pöörama ja veel 5 meetrit ujuma ilma tõuketa! Samal ajal peab veel vähemalt 8 rõngast basseinipõhjast üles korjama.

Seda viimast nüanssi ma ennem ei teadnud (või ei mäletanud), aga DLRG koduleht tuletas meelde. Hõbetaseme muud harjutused olid ka vägevad - näiteks riietuses ujumine, basseinis riietusest vabanemine, elustamisülesanded, kombineeritud ujumised, sukeldumised, päästmised ja elustamised.

Nii et ei saa öelda, et ma ujuda ei oska... Kunagi vähemalt oskasin, nüüd tuleb uuesti meelde tuletada.

Üleskutse: osale virtuaaljooksul!

Mõru meel

Praegu eelmise nädala ja selle nädala plaanidele otsa vaadata on ebamugav - oi kui suur pettumus see on!

Plaanid olid ilusad, aga nende asemel proovin praegu hoopis aega maha võtta.

Virtuaaljooks

Veebis kolades sattusin toredale uudisele: Maraton100 hakkab jälle korraldama virtuaaljooksusid. Eelmisel aastal sain nendest jooksudest siis aimu, kui toimus kõige viimane. Seekord panen endale eesmärgiks joosta sel pühapäeval 5 km (mis iganes tempoga - keha kuulates) 

Virtuaaljooksu point:

1) registreeri

2) jookse kahe ettenähtud päeva jooksul enda valitud distants

3) salvesta se mõne GPS seadmega

4) saada oma tulemus korraldajale

5) voila - osalesidki just üle-Eestilisel jooksuvõistlusel!

Osale ka :) (pildil klikates saab Maraton100 lehele)

Kõige mugavam jooksuvõistlus üldse - jookse kus tahad!

Esimesed sammud ironman'i suunas :)

Täna hommikul käisin sõpradega Aura basseinis ujumas. Sain oma pulsikella katsetada. Ei läinudki katki! Aga minu ujumistehnika on olematu. Ainult krooli sai valuvabalt harrastada, aga seal on mul probleeme hingamisega - seega veetsin omajagu aega basseini otstes.

Ujumiseks krunni sätitud patsid oli samuti väike feil. Kõik need 20 juuksenõela andsid korraga alla. Järgmiseks korraks tuleb midagi paremat välja mõelda.

Universum otsustas, et mulle pole reisimist praegu ette nähtud

Ärajäänud hommikujooks Londonis

Õigemini otsustas Universum, et mulle piisab Tallinna lennujaama jõudmisest ja siis sama targalt tagasi Tartusse sõitmisest.

Läbinud kõik turvakontrollid, viivitanud taxfree poodides ja jõudnud väravasse võtsin välja telefoni, et kontrollida aega ja nii muuseas tegin meili korraks lahti. Ja seal see siis oli - just saadetud kiri, et see, kellega kohtumine pidi olema ei saanud tervise kaalutlustel Londonisse lennata. Vot siis.

Kõikide plaanide kohaselt oleks minu hommikujooks pidanud olema täna marsruudil Buckingham palace (selfie valvuritega) - Hide park - Kensington palace - Earl's garden.

Selle asemel jooksin ikka oma tavapärast ringi, aga spontaanselt jooksin ringe hoopis vastupäeva ja valisin vasaku teeserva :) 

Puus annab veidi tunda...

Aeg: 28.21 minutit
Distants 3,65 km

Päike oli täna hommikul väga ere ja soe, aga varjude pikkus ennustab peatselt saabuvat polaarööd

Positiivsed küljed

Ma sain Tallinnas restoranis Argentina süüa väga-väga head steiki. Kodus ei tule veiseliha no  mitte kunagi nii hea, kui seda restos tehakse. Ja no see eilne.... mmmmm!

Täna on kontoris puuvilja päev ja lisaks banaanidele on meil ka mandariinid. Mandariinid! Juhuu, jõulutunne hakkab saabuma :)

Paar sõna esmaspäevasest TYSKi jooksutrennist

Kuidagi õnnestus mul järjekordselt hilineda (st et jõudsin 2 minutit enne trenni algust). Sellegipoolest püüdsin enesetunde-jooksjate grupi kinni ja sörkisin õndsas teadmatuses oma pulsist ca 5 kilomeetrit nendega. Pärast siis jõud - kõhu külgmised lihased on ikka veel hellad, aitäh tublile palliviskajale Margitile ;)