Hommikujooksud #71-73

Nelja nädala jooksul kolm hommikujooksu

Põhjus nr 1 - enneolematult hea uni hommikuti, lõunati ja õhtuti…

Põhjus nr 2 - enneolematult korralik grippi haigestumine…

Kokku teevadki need kaks põhjust nelja nädala kohta kolm hommikujooksu.

Viimane jooks enne haigestumist - Hommikujooks #72

Gripi esimese päeva hommikul

Mul on kuidagi eriline oskus minna haiguse esimesel päeval jooksma. Seekord olin eelmisel õhtul riided juba välja sättinud, et end jooksma minema motiveerida (töötas!) aga tagasi jõudes oli kohe eriliselt s*** olla. Otsustasin tööpäeva kodust teha. Selleks õhtuks tõusis palavik 39 kanti ning järgmised 5 päeva olin püsivalt palavikus. Kodus istumine tüütas kohe täitsa ära. See kogemus oli kehale vist päris ränk, sest nädal pärast tööle naasmist oli piisavalt nõrk olla, et hommikujooksudest loobuda.

Esimesed tööpäevad tegin Tallinna kontoris ühe minu jaoks olulise ürituse tõttu (mis pärast ma ka arsti soovitusele vastupidiselt veidi liiga vara tööle naasin). Seal on aga päris palju jooksmist esimese ja neljanda (ja kõikide vahepealsete) korruste vahel. Esimesel päeval võttis ikka paar korda silme eest virvendama kuni ma harjusin treppe võtma teosammul ning korruste vahel puhkama.

Esimene jooks pärast grippist taastumist - Hommikujooks #73

Minu õde oli see, kes mind lõpuks uuesti välja utsitas. Tal oli vaja treeningpartnerit, kellega koos jooksuharjutusi teha, sest üksinda näeb see ju eriti kentsakas välja.

Muide - jooksuharjutused on päris jubedad. Ei  mitte siis kui sa neid parasjagu sooritad - siis on lõbus ja kerge. Aga järgmisel päeval roomad sa hommikul esimese asjana valuvagisti suunas.

Nende paari nädalaga on aga jooksuolud oluliselt paremaks läinud alustades teeoludest ja lõpetades temperatuuriga. Kohe rõõm oli jälle liigutada. Küll aga on vorm vahepeal põntsu saanud või siis on raske gripikulg ikka veel kehas sees. Tundub et sel nädalal jooksen ma jälle pulsi järgi, mitte tempo järgi. Aga mul on tegelikult lihtsalt hea meel jälle joosta!

Maa külmand ja kärss kärnas, ehk miks ma jooksmas pole käinud viimasel nädalal (peale ühe korra)

Käisin täna jooksmas. Jooksmine on hea aeg järgi mõelda  asjade üle. Täna ma näiteks proovisin jõuda selgusele, et miks ma eelmisel nädalal ainult ühe korra jooksmas käisin. Võimalikud põhjendused, mis ma väja mõtlesin:

Miks ma pole jooksmas käinud?

1) Reisväsimus. Ma läksin eelmisel nädalal igal õhtul magama varem ja ärkasin hiljem. Neljapäevase Tallinnasse sõidu ühele tööalasele konverentsile tühistasin ka kolmapäeva õhtul, kuna teadsin, et ei kanataks 5 h bussisõitu ära.

2) Töö on tuurid peale keeranud - Ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et tegelen praegu seitsme erineva asjaga korraga. Ma just lugesin to-do listi peatükid üle. Petükke on seitse. Igal peatükil on veel alampeatükid ja nei omakorda palju märksõnu, millega tegelema peab.

3) Teeoludega seotud masendus - Saksamaal sai joosta normaalsete jooksutossudega ja asfalt oli täitsa kuiv. Siin on naastud pea kohustulikud ja isegi see ei garanteeri mõnusat jooksu. Terve aeg jalg justkui ujuks tee peal selles lumepudis.

4) Üldine vajadus pausi järele?

5) Tunne, et pigem oleks targem venitada-venitada-venitada seda puusapainutaja lihast. Seda sai mõnel päeval isegi 3-4 korda päevas tehtud.

6) Lihtsalt laiskus....

Kui ka mõtlen välja om alahendused nende muredega võitlemiseks, siis annan teile ka teada, head lugejad :) Ma arvan, et ma ei saa olla ainuke sellise murega. Kuidas teie kogemused on? Mis aitab?

Hommikujooks #64

Eelmise nädala keskel kõige kiiremal tööpäeval, millele järgnes veel skaudikoondus, tegin hommikul veel kiire ringi - 4,3 km. Kuna teadsin, et pikka ringi enam joosta ei jõua, aga juba kell 9.00 on koosolek, siis tegin ka veidi kiirema tempoga jooksu kui muidu. Kokkuvõttes vist võis rahule jääda.

Hommikujooks #65

No midagi pole teha - ei jäänud head tunnet sellest jooksust. Kogu keha on nüüd väsinud. Jooksu ajal ei saanud vist teha ühtegi kindlat sammu, sest igal pool oli jää peal lumepudi, mis sammu ujuma pani. Säärelihased tõmbas see korralikult krampi. Siiski tegin täna pikema ringi - 6,4 km jälle.

Ma juba ootan kevadet. Ma tahaks oma pikema ringi mõiste jälle ümber defineerida - no näiteks 10 km peale. Aga praeguste teeolude juures on end väga keeruline selleks motiveerida.

Ainuke hea asi tänase jooksu juures ongi see, et see tehtud sai :) Ja no selle üle on ikka hea meel.


Mida ma praegu tahaks - päikest, sooja, massaaži ja värselt pressitud apelsini mahla - jääga.

Nõmedatest ja mõnusatest jooksudest

Nõmedad jooksud

Mõni jooks on algusest peale nõme - rütmi ei saa kätte, hingata on halb, isegi tempo maha võtmine ei aita. Iga natukese aja pärast tahaks kõndida, aga sunnid enda edasi jooksma - või siis mitte. Iga liigutus on vaevaline. Maa on külmand ja kärss on kärnas. Kõik pahad asjad võimenduvad ja head ei pääse löögile.

Mõnusad jooksud

Mõni jooks on algusest peale mõnus - tekib rahuliku kulgemise tunne ja vahetevahel kella piiludes näed meeldivat üllatust, et jooksed kiiremini, kui arvasid. Jooks lõppeb hea tundega ja vahel isegi teed veidi pikema tiiru, kui planeerinud olid, sest samm kulgeb kuidagi iseenesest selle lisatiiru suunas. Kõik ilmaolud, mis muidu oleksid segavad on sellise jooksu puhul meeldivad nüansid - "vihmasabin aitas veidi maha jahtuda" "tuul lükkas terve tagasitee sõbralikult kaasa" "pimedas jooks on nii müstiliselt romantiline" jne

Enda pushimise jooksud

Jalad on erksad, mõte on klaar, siht on silme ees. Vot selle lõigu kuni selle käänakuni jooksen nii, kuidas torust tuleb! Vot ja siin prooviks äkki püsivalt hoida noh näiteks sellist tempot. Ja siis avastad, et tempo on veelgi kiirem, kui plaanisid ja ikkagi on hea olla. Taastumise lõigud toovad pulsi kiiresti ja ilma vaevata tagasi normaalsuse piiridesse. Oled higine, aga rõõmus. Kordad. Need olid hommikujooksud #55 ja #56

Hommikujooksud #57-#61 

Mul on olnud hommikujooksude #57-#61 seas nii esimest laadi jooksusid kui ka teist laadi jooksusid. Ja muidugi ka vahepealseid pooltoone. Ma tunnistan endale, et kõik jooksud ei saagi olla ühtemoodi head.

Väsinud jooks

Oli jooks, mille järel jõuab kohale teadmine, et nüüd tuleks kehal puhata lasta. Kohe paar päeva. Oli nagu täitsa OK jooks 6,5 km, aga mitte nii hea, kui kaks eelmist. Eelmised jooksud olid need, mille üle ma olin uhke ja rõõmus - ma nägin arengut! See oli hommikujooks #57.

Mitte midagi ütlev jooks

On jookse, mis ei jää meelde ei negatiivselt ega positiivselt - lihtsalt oli. Kell mäletab minu eest, et jooksin 6,3 km ehk Anne kanali ringi. See oli hommikujooks #58.

50/50 jooks

Mul oli näiteks üks jooks - sellist pole varem olnud - et alguses oli kõik mõnus ja lill ja poole pealt oli kõik nõme ja vastik. Terve tagasitee aeglustasin järjest tempot, et saada pulss 170st allapoole. Ei õnnestunud. Siis kõndisin sest kehv oli olla. Selline oli hommikujooks #59

Kulgemise jooks

Samas kohe järgmisel päeval hommikujooks #60 oli rahulik meditatiivne kulgemine. Juba hommikuteetassi kõrvalt lumesaju lõppu piiludes oli selline imelik tunne sees, et äkki teeks täna pikema ringi. Ja saingi oma pikemate jooksudega tagasi kilometraaži, mis on kahekohalistes numbrites väljendatav! Terve tee oli hea olla, pulss oli pea kogu jooksu alla 150 löögi minutis. Lõpupoole jooksin isegi ülekäigurajale astudes edasi - tavaliselt on see väikeseks ettekäändeks teha paar kõnnisammu.

Kui nüüd päris aus olla, siis ma panin tähele, et jooksen üle autotee alles poole tee peal. Hea oli, et liiklust üldse ei olnud, sest lisaks oli ka jalakäijate foor punane...

Jalad väsinud? Pole midagi! Tempo? Ah mis siis! Lumelödi tossus? No mis siis ikka :)!

Ja pärast saab jalad seinale panna ja mõnusalt nurru lüüa. (Noh ja siis tantsutrenni joosta :D)

Looduse imetlemise jooks omas mullis

Ja hommikujooks #61? Välisuksest välja astudes hakkasin naerma. Ma olin pahkluuni lumes! Mitte ühtegi jälge. Hämar. Selline võlumaa on mõnus hoopis teistmoodi. Füüsiliselt oli raske, isegi väga raske. Vaimselt oli värskendav. Jooksin mööda unistest tööle sõitjatest, jätsin esimesi jälgi radadele, misveel olid märgistamata, mõtlesin eelseisvast reisist, pakkisin mõttes kohvrit (ja kõike seda 100 asja, mida ma õe jaoks kaasa vean)

Auhinnamäng

Teie aga - ärge unustage auhinnamängu. Loosi läheb täiskomplekt võrkpesu, mis talvel jooksmise kordades mõnusamaks teeb. Mõnusaid talviseid jookse, isegi siis kui mõned neist ei ole nii mõnusad :)

Mitte laisk vaid ettevaatlik

Eile ei käinud jooksmas. Täna ei käinud ujumas. Miks?

Kolmapäeval võtsime S'iga Veinis ja Vines vastu uut veiniaastat.

Le Beaujolaisnouveau est arrivé! 

Mõnus õhtu, veiniviktoriini võit, veinikorgi viskes valus põrumine, mõnusad snäkid ja veinimaitsemine.

Pole vist mõtet rohkem seletada. Neljapäeva hommik oli loodud sisse magamiseks.

Päeva jooksul sain ma aga umbes 30x aevastada ja nohu hiilib ligi. Seega  tuli kiiresti kasutusele võtta abinõud:

• Kuum c-vitamiini jook -poole kuni ühe sidruni värskelt pressitud mahl, ca 5 cm jagu viilutatud ingverijuurt, 1tl mett, kuum vesi

• Kanasupp - ikka ise tehtud… tuli nii hea, et sõime S'iga kahe peale kõik kolm liitrit korraga ära. Vedelikupuudus?

• Uni - kell 10 tuttu

Jää ja lumi

Täna hommikul Tartus rongi peale rutates olin õnnelik, et pääsesin luud-kondid terved (või isegi eluga). Maja väravast 2 meetri kaugusele jõudnud, kuulsin selja taga pidurdamist ja ümber pöörates nägin, kuidas auto põhimõtteliselt maja seina sisse sõitis. Kogu teekond kodust rongijaama ma ei pannud külma tähelegi, sest kõrvus kohises adrenaliin.

Terve tee sadas jäidet juurde ning kõiki teeületuskohti valisin VÄGA hoolikalt, sest autode piduritele täna loota ei saa. Et minu enda tagumik maad ei puudutanud kordagi on lihtsalt ime.

Rongis oli piisavalt jahe, et enamus reisijaid keerasid end mantli alla kerra.

Ja Tallinnas hakkas lund sadama! Juhuu!

Goldrexi asemel

Niisiis - ennetades haigeks jäämist, kontide murdmist ja ületreenimist - ma ei ole olnud mitte laisk vaid ettevaatlik :D

Hommikujooksud #34 ja #35 ja harjumine ühtlaselt madala pulsiga jooksma

Mis loomad on pulsitsoonid?

Nii laupäevane kui ka esmaspäevane hommikujooks olid ponnistused selle nimel, et suudaks joosta pulsiga alla 150 lööki minutis. Väikese abiga kellalt ja vahetevahel hoogu maha võttes see ka õnnestus, kuid arenemisruumi veel kindlasti on.

See pani mind mõtlema - miks just 150?

Et sellele numbrile 150 mingit tausta leida uurisin pulsitsoonide kohta, kuid see ajas pea veel rohkem segamini. Erinevaid teooriaid on niivõrd palju ja lisaks on inimestel ka erinevad rahuoleku ja maksimaalsed pulsitsoonid.

Maksimaalne

Maksimaalset tsooni ma joostes määrata ei saa, kuna sprindi lõigud on füsio poolt praegu keelatud. Seega tuleb mujalt abi otsida. 26 aasta vanuste naiste maksimaalne pulss on aastal 2010 avaldatud uuringu järgi 183 lööki minutis. See tundub usutav:

"Women are not small men," Gulati added. "There is a gender difference in exercise capacity a woman can achieve. Different physiologic responses can occur. " Gulati was the first to define the normal exercise capacity or fitness level for women in a 2005 study.

The old formula -- 220 minus age -- used for almost four decades, is based on studies of men. The new formula for women, based on the new research, is 206 minus 88 percent of age.

 Allikas

Originaalartikkel on ka huvitav (aga võibolla ainult minule, ma ei tea, aga igaks juhuks märgin ära, et saate ise otsustada :))

Siit saab igaüks (ka meesterahvad) enda vanuse järgi üle kontrollida, mis talle pakutakse maksimaalseks pulsiks. Ja siis mõelda, milline arvutus talle seitsmest valikust kõige usutavam tundub.

Minimaalne

Rahuoleku pulss võib aga varieeruda erinevatel inimestel 60st 100ni! Üldiselt madalam rahu oleku pulss tähendab afektiivsemat südametööd ja paremat kardio-vaskulaar tervist. Selle saan ma enda puhul küll katse-eksitus meetodil kindlaks määrata, sest logelemine ei ole arsti poolt keelatud tegevus praegu :)

Miks treenida pulsitsoonide järgi?

Miks ma seda uurin? Selle pärast, et vaadata, kas peaks äkki veidi modima oma praegust kuldset numbrit 150, millest mitte üle minna vastupidavust kasvatavat trenni tehes. Eesmärk - treenida targemalt, treenida vastupidavust.

Hommikujooks #34

Jooks viis kõigepealt kiiresti Salutaris poodi, enne kui  nad sulgevad. Jah, minu hommikujooks algas kell 14.30 :D. Reedel oli S'i firmapidu...

Ostsin kummilinti, et puusapainutaja lihast rehabiliteerida.

Jooksin ümber Anne kanali ja siis koju.

Kummilindi harjutused tekitasid aga seda klonksumist juurde. Et olla asjas kindel ma ennem ei jätka nendega, kui füsio ei ütle, et see ongi OK. Venitasin hoopis seda lihast erilise hoolega.

Väike pilt klonksuvast puusast:

Anatoomia

Hommikujooks #35

Pärast eilset tantsutrenni oli keha hommikul päris väsinud. Kuna aga S oli virk ja tõusis üles ei jäänud mulgi muud üle, kui ärkamisprotsessi alustada. Venitasin, misma venitasin stardiga, aga jooksma jõudsin. Joosta ka jõudsin. Venitamist ka ei unustanud. Üldiselt arvan, et olen tubli (eeskujulikkusest on puudu see veidi kiirem jooksma jõudmine).

Taasutmiseks kaks imehead tordilõiku, mille kolleeg tänaseks koogiklubiks valmistas.

Puusavalu diagnoos ja hommikujooks #33

Snapping Hip Syndrome

Kutsutakse ka tantsija puusaks. Oeh. Eile füsio poole suuga mainis, et ilmselgelt on tegu sellega ja kõik muud põletikud ja valud on sellega seotud (ja kiirgavad mujale). Puusas sellist plaksuvat heli tunnen ma tegelikult juba päris kaua - esimest korda panin seda tähele Treffneri rahvatantsu trenni soojenduses umbes 7 aastat tagasi. Ei osanud siis midagi arvata.

Nüüd on veidi frustreeritud ja ahastuses tunne. Veidi juba jõudsin ka lugeda selle müsteeriumi kohta veebi avaruste esimesest otsingutulemusest ja oma üllatuseks avastasin, et enamus inimestel, kes sellise asja endale saanud on (kaasa sündinud äkki?) ei ole sellega kunagi  mingit suuremat probleemi. Valusaks võib asi minna siis, kui oled tantsija või teed aktiivselt mõnda muud sporti.

Ma ei ole veel otsustanud kuidas ma ennast tunnen. Uued harjutused tulevad lihastreeningu rutiini ja kolme nädala pärast on uus vastuvõtt. Seni on aega ise veebis surfata ja uurida, millega tegu. Äkki läheb enesetunne paremaks?

AGA! Mul on lubatud joosta ja ujuda (niikaua, kui valus ei ole). Juhuu! Ja tänane hommikujooks oli mõnus. Samas kõhu- ja kerelihastele koormust anda ei tohi. Nii et jooksutrennist on mõnda aega paus - vähemalt kuni järgmise arstiajani. Kahju.

Hommikujooks #33

Seekord ei jõudnud ma kella kaheksaseks tipptunniks jooksma. Jõudsin hoopis selleks tipptunniks, mis koosneb väljastpoolt Tartut sissesõitjatest, kes on jäänud hiljaks kell 9 alanud tööpäevale. Sellisel kellaajal on juba ka pargitöötajad oma päevaste töödega algust teinud. Puhurid undavad ja lehed lendavad igas suunas.

Printsessi loss Kassitoome nõlval läbib renoveerimis-kuuri ja pargis tehakse sügistöid.

Proovisin joosta 150 pulsiga. Tuli enamjaolt välja küll. Muuhulgas avastasin, et minu jooksuring vist ei ole tasane nagu siiani arvasin. Ju ta ikka väikese künka peal on, sest ühes suunas joostes läheb pulss alati üles, ükstapuha, kas jooksen päri- või vastupäeva. Teises suunas läheb pulss jällegi madalamaks.

Ma meisterdasin ka ühe ägeda asja, mis aitab hoida pulssi alla 150-ne, aga enne tuleb veidi debugida ja testida, kui laialt kuulutama hakkan. Võibolla esmaspäeval juba räägin täpsemalt.

Hommikujooks #31!

Yes - I did indeed

Jah, ma sain jälle joosta! Juhuu!

See on peamine, muus osas on mõtted praegu nii sassis peas, et ei oska lubada, kas see postitus üldse kellelegi  arusaadav saab.

Mis ma siis vahepeal teinud olen... palju venitanud. Kohe väga palju. Vahepeal oli tunne, et liiga palju. Kaks korda massaažis käinud. Kaks korda teipinud. Oma skautidega möllanud (neil oli skaudimaja tšill ehk skaudimajas ööbimine koos filmide ja igasugu näksidega). Laiselnud.

Uued reeglid

Üldiselt tegi see paus ettevaatlikuks jälle tervise suhtes.
Seega siit paar muudatust senisesse trennirutiini:
1. Tõmmata jooksude arv nädalas väiksemaks - 6 asemel 5, ehk kokku neli hommikujooksu nädalas. Üks neist viiest on jooksutrenn - isegi  mina ei suuda kuidagi õhtul kella 7 paiku toimuvat jooksu endale hommikujooksuks mõtestada... nädalavahetusel kell 2 on teine teema :D
2. Crosstrain ehk mitmekesistada ja varieerida erinevaid trenni liike. Lisaks tantsutrennile peaks korra nädalas käima näiteks ujumas.

Aga pühapäevane jooks ehk hommikujooks #31

Plaanis oli osaleda virtuaaljooksul, aga oma suures ettevaatlikkuses otsustasin seekord vahele jätta, et mitte esimese jooksuga peale pausi kohe uuele pausile jääda.

Pühapäeval pärast mõnusalt pikka sissemagamist sai venitatud, rullitud ja jooksma mindud. Isegi S tuli kaasa. Tegelikult olin ma juba laupäeva õhtul suure naeratusega tuttu läinud teades, et homme saab see jama läbi.

Proovisin teha 3,5 kerget kilomeetrit pulsiga 150. Päris pikalt tuli see ka välja, aga lõpuks kui S hakkas minu ümber ringe jooksma sai mul kõrini sellest lonkimisest ja lisasin tempot juurde viimasel lõigul. See polnud mingi jooks, isegi sörk mitte! Pulss kohe 170. Järgmine kord üksinda olen ehk järjepidavam.

Distants: 3,4 km
Aeg:  27.40
Keskmine pulss: 143 (soojenduskõnni pulss on ka siin sees)

Eelmise nädala (väga igav) kokkuvõte

	Trenn	Tulemus	Hinnang (1-5)
Esmaspäev	5. Ibumaxi päev
Teisipäev	6. Ibumaxi päev Ujumine+ jooga	900m 45 minutit venitamist tuharalihastele ja puusapainutajatele	3 (no ei sujunud hästi, peaks rohkem tehnikat harjutama)
Kolmapäev	7. Ibumaxi päev Massaaž, Rull + venitus	Rull 45 minutit + venitamine… ca 15 minutit?	5 (miks ma rullimise vahepeal ära unustasin?
Neljapäev	8. Ibumaxi päev Venitamine	ca 30 minutit vanitamist + rullimine	5+ täna ei valuta miski! Juhuu! Pühapäeval jooksma?
Reede	9. Ibumaxi päev Venitamine	ca 30 minutit venitust	OK
Laupäev	Mõjuainete vaba päev (kontrolliks) Venitamine		OK
Pühapäev	Hommikujooks #31 + tantsutrenn	3,4 km	Meh - 3, aga hea tunne on ikkagi.

Minieesmärgid selleks nädalaks:

 -  õppida ühtlase pulsiga jooksma.
 -  harjuda taas hommikujooksudega

Üleskutse: osale virtuaaljooksul!

Mõru meel

Praegu eelmise nädala ja selle nädala plaanidele otsa vaadata on ebamugav - oi kui suur pettumus see on!

Plaanid olid ilusad, aga nende asemel proovin praegu hoopis aega maha võtta.

Virtuaaljooks

Veebis kolades sattusin toredale uudisele: Maraton100 hakkab jälle korraldama virtuaaljooksusid. Eelmisel aastal sain nendest jooksudest siis aimu, kui toimus kõige viimane. Seekord panen endale eesmärgiks joosta sel pühapäeval 5 km (mis iganes tempoga - keha kuulates) 

Virtuaaljooksu point:

1) registreeri

2) jookse kahe ettenähtud päeva jooksul enda valitud distants

3) salvesta se mõne GPS seadmega

4) saada oma tulemus korraldajale

5) voila - osalesidki just üle-Eestilisel jooksuvõistlusel!

Osale ka :) (pildil klikates saab Maraton100 lehele)

Kõige mugavam jooksuvõistlus üldse - jookse kus tahad!

Esimesed sammud ironman'i suunas :)

Täna hommikul käisin sõpradega Aura basseinis ujumas. Sain oma pulsikella katsetada. Ei läinudki katki! Aga minu ujumistehnika on olematu. Ainult krooli sai valuvabalt harrastada, aga seal on mul probleeme hingamisega - seega veetsin omajagu aega basseini otstes.

Ujumiseks krunni sätitud patsid oli samuti väike feil. Kõik need 20 juuksenõela andsid korraga alla. Järgmiseks korraks tuleb midagi paremat välja mõelda.

10 tegevust, et paraneda vigastusest

Olen praegu mõnda aega rivist väljas ja jooksmas ei käi, sest minu puusapainutaja lihas on põletikuline (jälle). Panin kokku nimekirja asjadest mida ise meeles pidada ning lootuses, et sellest on ka kellelegi teisele kasu :)

10 asja, mida silmas pidada, kui parasjagu mõne vastiku vigastuse tõttu joosta ei saa...

1. Tee jooksmisesse paus

Suure tõenäosusega tuli vigastus ületreenimisest. Kui miski teeb ikka järjepidevalt valu jooksu ajal, on see keha signaal sulle, et "Jäta nüüd palun ometi järgi!"

2. Käi arsti juures

Oma aru ja interneti hirmutused ei aita sul kõige efektiivsemalt paraneda. Arstid tegelikult ka teavad, millest nad räägivad, seega broneeri endale esimesel võimalusel arstiaeg. Isegi kui selleks oodatud kohtumiseks on valu juba üle läinud oskab ta aidata ja anda juhiseid, kuidas tulevikus vigastusest hoiduda.

3. Venitamine ja rullimine

Venitamine ja rullimine on tõhusad abimehed ka vigastuste ennetamisel, kuid ka siis kui miski just praegu valu teeb, tasub vastavat kohta ettevaatlikult rullida ja venitada. Need kaks tegevust aitavad kaasa lihaste ainevahetusele. See aga omakorda paranemisele.

4. Massaaž

Võimalusel külasta massööri. Eriti hea oleks külastada kogemustega spordi massööri. Tavaline silitamine ja aroomiteraapia on ka tore ja aitavad lõõgastuda, kuid näiteks tavaline massöör pole mulle veel kunagi sõrmi puusakondi alla toppinud, et sealt puusapainutajalihaseni jõuda. Alguses oli hullult ebamugav ja tõmbas kogu keha krampi, aga pikapeale keha lõdvenes ja ka puusal hakkas kergem. Ma polnud varem tähelegi pannud, et kogu aeg on mingi pinge sees.

5. Teipimine

Kui veab, siis teeb spordimassöör ka kinesoteipimist. Alguses olin ka selle suhtes skeptiline, aga vahet on tunda küll. Lihased, mis on teibiga venima pingutatud ei kisu enam nii tihti valusaks. Minu puhul töötab teipimine  nii alaseljal kui ka puusapainutaja lihase peal. Ainult kurb, et ilusat värvi teipe pole veel õnnestunud peale saada :)

6. Puhkus :) 

Puhata saab ja tuleb nii jooksmisest, kui ka võimalusel muudest stressoritest. Nõus, paljudest neist ei ole võimalik nii kergesti lahti saada. Teadlikke valikuid tehes paraneb aga nii vaimne, kui ka füüsiline tervis. Lisaks tähendab see, et saab nautida hommikul veidi kauem magamist :)

7. Pea kiusatusele vastu

Oi mul pole puus terve päev valutanud - läheks õige jooksma - VALE! Vigastused ei parane üleöö. Et vigastused ei paraneks kolm kuud tuleb kiusatusele vastu panna ja puhkeperioodist ka kinni pidada. See aga ei tähenda seda, et ei võiks tegeleda vähem probleemi tekitavat kohta koormava spordialaga. Kui näiteks on liigeseprobleemid, mis tulenevad põrutusest saab trenne asendada ujumise või veejooksuga. Peaasi on kuulata oma keha ja trenn katkestada, kui tuleb mingigi signaal, et see liigutamine ei ole praegu hea.

8. Paranda teoreetilisi teadmisi

Kui kuidagi ei suuda olla ilma trennita, siis süvene vahelduseks hoopis teooriasse - loe blogisid, ajakirju ja artikleid jooksurühist, anatoomiast ja biloogiast. Internet on oi kui suur!

9. Tee plaane

Planeeri oma treeninguid pärast pausi - aga pea hoogu! näiteks planeeritud kuu kilometraaži sa ilmselt enam kinni ei püüa. Samuti pole mõtet kohe jätkata treeningplaaniga sealt, kust enne pidama jäid. Keha on ju vahepeal ikkagi veidi järgi andnud. Plaani targalt :)

10. ... mis on sinu vigastusest paranemise nipp?

Kui valu pärast joosta ei saa...

Kui ma suvel arstide juures käisin...

... siis öeldi mulle, et aga tee 10 päevane ibuprofeeni kuur. Mina mõtlesin, et ega see puus nüüd nii palju ka ei valuta, et peaks valuvaigistit võtma. Vahepeal olen saanud targemaks. Kui kusagil kehas on põletik, on ibuprofenum ka põletikuvastase toimega. 

Väike ravipaus

Nüüd on siis asi nii kaugel, et sellest, et puus jooksudel "tunda annab" on taas välja arenenud miski, mis mind ka muudel toimetamistel segab. Ma arvan, et põntsu pani entusiastlik kerelihaste treening jooksutrennis. Tee mis tahad, kõhulihaseid ei saa treenida ilma, et see ka puusapainutaja lihastele ei mõjuks. Puusapainutaja lihas on jälle põletikuline ja valus.

Neljapäeval võtsin esimese ibuka tableti ja kavatsengi teha 10 päevase kuuri. Et minu keha on sel ajal tuimestatud igasugu loomulike häiresignaalide suhtes - nimelt siis valutunde - ei pea ma mõistlikuks sel ajal hommikujooksudega jätkata. 

Mis saab minu järjepidevusest?

Hommikujooksude loendamine jääb hetkel seisma. Üldiselt aga ma ei arva, et kümne päevane paus teeks midagi head tekkima hakanud harjumusele ennast regulaarselt hommikuti liigutada. Seega peab mingi muu lahenduse leidma vähem koormavate trennide näol. Ma arvan, et näiteks hommikujalutuskäigud oleks täitsa huvitav vaheldus. Või läheks kiikaks mõni kord basseini?

Kindlasti pööran ma järgneva pooleteise nädala jooksul erilist tähelepanu joogale ja välja kirjutatud lihasharjutustele.

 

Vaatame kuidas sellega siis läheb :)

Uus mänguasi

Eile sain ka lahti pakkida oma uue mänguasja - uue ja vinge pulsikella. Juba ainult selle katsetamise soov kibeleb hinges niivõrd, et on kohe eriliselt suure küsimärgi all, kas ma nii kaua vastu pean ilma hommikujooksudeta - 10 päeva ikkagi!

Kes see ikka joogat teeb pulsikellaga? Aga basseini võiks kella katsetama minna küll, see nimelt salvestab pulssi  ka vee all.

Ainult rattasõidukihk on minus hetkel veel täiesti puudu. Muidu oleks varsti triatlonist valmis?