Hommikujooks #67

10 asja, mille eest keegi sind ei hoiatanud, kui sa jooksmisega alustasid

1. Hüvasti ilusad jalad ja pediküür!

Palju õnne - jooksutossudes kilomeetreid mõõtes kohanevad jalad uute tingimustega ja hakkavad endale kaitsekihti kasvatama - no et ikka täitsa nüriks ei kuluks. Strateegilistesse kohtadesse tekivad nahapaksendid. Pediküür kulub ka hulka kiiremini maha, kui muidu.

2. Igapäevane pesulaadung või haisvad riided - Vali üks!

Joostes me higistame - lepime sellega. Aga kui tahta vähegi aroomivabalt jooksu alustada eriti talvel, kui kihte on seljas rohkem, tuleb leppida asjaoluga, et jooksuriided lendavad kohe pärast jooksutiiru pesumasinasse. See omakorda tähendab, et enne ei saa kodust lahkuda, kui pesumasin oma minimaalse režiimi lõpetanud on ja riided on kuivama riputatud. Õnneks nad kuivavad peaaegu alati järgmiseks hommikuks ära.

3. Ühest paarist jooksutossudest tegelikult ei piisa...

Kui kõrvale jätta asjaolu, et praeguste teeoludega on naastudega tossud kõige mõistlikum valik, siis ega ka suvel ei piisa ainult ühest paarist. Tossu vahetallas on põrutust vähendav kiht, mis tahab pärast pikemat tampimist (loe - jooksutrenni) taastuda. Tihti 24 tunnist ei piisa. Seega peab olema varupaar, et tosse omavahel vahetada. See aitab kaasa ka jalatalla lihaste erksana hoidmisele - ei ole mingit ära harjumist ühe tossuga! Selleks peaks need tossud olema ka veidi erineva eesmärgiga - nt üks kergem teine raskem, üks asfaldijooksuks, teine maastikujooksuks, üks parema toestuse, teine "paljajalu" jooksmist stimuleeriv jne

4. Vastupandamatu kihk osta kõike jooksuga seonduvat

Kõik uus on ju nii palju ägedam, kui juba mitu hooaega kantud asjad!

5. Sõltuvus jooksublogidest

Kes kui palju sel nädala trenni tegi, palju jooksis, kuidas oma vigastusest üle saab jne. OK võibolla on see ainult minu piiramatu uudishimu :)

6. Vigastused!

Ja seoses vigastustega saab sinust üle öö Google diplomiga arst. Minu Google otsingud ei ole mulle veel seda traditsioonilist diagnoosi pannud, küll aga olen ma end mitmel korral ära hirmutanud "tõestusmaterjaliga" et ma olen nüüd elu aeg lombakas. 

Aga tõesti - vigastused...

7. Dilemma - muusikaga või muusikata?

Ja tulised vestlused teemal, kas õige/hea/kasulik on joosta pigem klapid kõrvas või mitte. Mina jooksin aastaid hoopis audioraamatuid kuulates. Alates 100 hommikujooksu algusest pole mind aga kordagi iPodi poole tõmmanud. Igaühele oma. 

8. Toidupoe arve mitmekordistub, eriti, kui tahta süüa kvaliteetset toitu.

Pärast pikemat jooksutiiru on kõht TÜHI. Ja mis kõige hullem, ka muul ajal tunned sa mingit õigustatust - "…ma jooksen ju nii palju, et ega see Snickers mida ei tee…"

9. Sõltuvus endorfiinidest

Sa TAHAD, sa PEAD SAAMA veel trenni teha!

10. Sa räägid väga palju jooksmisest ja jooksuteemadest

Oled kuulnud seda ütlust: "Kuidas tunda ära inimene, kes on jooksnud maratoni? - Ära muretse! Ta räägib sulle ise."? Peab paika ka igasuguste teiste distantsidega.  Näiteks: Oh täna hommikul, kui ma 8 kilomeetrit jooksin, ma mõtlesin meie  projektile ja mis sa arvad kui...

Ja nüüd, kui see sai hingelt...

Hommikujooks #66

Juhuu! Jälle joostud!

Juhuu! Pikem ring!

Juhuu villid varbaotstes!

Nädal aega olen ma väga halvasti maganud. See on tundunud piisav põhjus seoses suurema töökoormusega äratuskella edasi lükata. Nüüd on aga tulnud hoopis kahtlusepisik hinge, et äkki ma ei maga just selle pärast hästi, et ma pole jooksmas käinud? Eks täna õhtul näeb.

Eile õhtul läksin magama juba kell 10 (voodisse isegi juba 9.30 - minu jaoks on see vara. Öösel ikka unenäod ajasid ülesse. Viimane neist siis kell 5.30 no ja enam magama ei jäänud - ma küll pingutasin selle nimel, aga ei õnnestunud. Kui juba niikuinii üleval olin, siis tuli ikkagi jooksuriided selga passida ja välja minna.

Ambit arvas ka, et mis nalja sa teed - mingi jooksutrajektoori tahad salvestada? Mis asi see GPS on? Signaal - 7% ,13%, 9%... ja niimoodi pool kilomeetrit - ma nimelt juba kõndisin - kes see ikka õues SEISTES GPS signaali saabumist ootama jääb? Nii kui jäin esimese valgusfoori juures seisma leidis kallis Ambit ka signaali ja oli nõus treeningut salvestama asuda.

Täna pistsin pildi tegemiseks taskusse pisikese GoPro - aga arvake ära, millel aku otsad andis enne ühegi kaadri salvestamiseta?

Tee peal kohtasin sõpra. "Kas sa lähed pildistama?" "Ei ma lähen sõbra sünnipäeva tähistamiseks jääauku ujuma!"

Hullud ma ütlen!

Endal oli samm mõnus, kulgemine hea, külm tuul ei seganud, mõtted olid positiivsed, jooksuring venis pikemaks. Ainult pulss andis märku, et sõber - sa oled veidi liiga palju jookse vahele jätnud. Kokkuvõttes ikkagi mõnus jooks, veidi alla 8 km (täpselt ei tea - GPS signaali kell ju leida ei tahtnud alguses) sai joostud hommikujooksuna - hea!

Maa külmand ja kärss kärnas, ehk miks ma jooksmas pole käinud viimasel nädalal (peale ühe korra)

Käisin täna jooksmas. Jooksmine on hea aeg järgi mõelda  asjade üle. Täna ma näiteks proovisin jõuda selgusele, et miks ma eelmisel nädalal ainult ühe korra jooksmas käisin. Võimalikud põhjendused, mis ma väja mõtlesin:

Miks ma pole jooksmas käinud?

1) Reisväsimus. Ma läksin eelmisel nädalal igal õhtul magama varem ja ärkasin hiljem. Neljapäevase Tallinnasse sõidu ühele tööalasele konverentsile tühistasin ka kolmapäeva õhtul, kuna teadsin, et ei kanataks 5 h bussisõitu ära.

2) Töö on tuurid peale keeranud - Ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et tegelen praegu seitsme erineva asjaga korraga. Ma just lugesin to-do listi peatükid üle. Petükke on seitse. Igal peatükil on veel alampeatükid ja nei omakorda palju märksõnu, millega tegelema peab.

3) Teeoludega seotud masendus - Saksamaal sai joosta normaalsete jooksutossudega ja asfalt oli täitsa kuiv. Siin on naastud pea kohustulikud ja isegi see ei garanteeri mõnusat jooksu. Terve aeg jalg justkui ujuks tee peal selles lumepudis.

4) Üldine vajadus pausi järele?

5) Tunne, et pigem oleks targem venitada-venitada-venitada seda puusapainutaja lihast. Seda sai mõnel päeval isegi 3-4 korda päevas tehtud.

6) Lihtsalt laiskus....

Kui ka mõtlen välja om alahendused nende muredega võitlemiseks, siis annan teile ka teada, head lugejad :) Ma arvan, et ma ei saa olla ainuke sellise murega. Kuidas teie kogemused on? Mis aitab?

Hommikujooks #64

Eelmise nädala keskel kõige kiiremal tööpäeval, millele järgnes veel skaudikoondus, tegin hommikul veel kiire ringi - 4,3 km. Kuna teadsin, et pikka ringi enam joosta ei jõua, aga juba kell 9.00 on koosolek, siis tegin ka veidi kiirema tempoga jooksu kui muidu. Kokkuvõttes vist võis rahule jääda.

Hommikujooks #65

No midagi pole teha - ei jäänud head tunnet sellest jooksust. Kogu keha on nüüd väsinud. Jooksu ajal ei saanud vist teha ühtegi kindlat sammu, sest igal pool oli jää peal lumepudi, mis sammu ujuma pani. Säärelihased tõmbas see korralikult krampi. Siiski tegin täna pikema ringi - 6,4 km jälle.

Ma juba ootan kevadet. Ma tahaks oma pikema ringi mõiste jälle ümber defineerida - no näiteks 10 km peale. Aga praeguste teeolude juures on end väga keeruline selleks motiveerida.

Ainuke hea asi tänase jooksu juures ongi see, et see tehtud sai :) Ja no selle üle on ikka hea meel.


Mida ma praegu tahaks - päikest, sooja, massaaži ja värselt pressitud apelsini mahla - jääga.

My Wellness võrk- spordipesu loosi võitja!

Random.org abiga selgitasin välja loosi võitja. Suvaline number oli 2 ehk....

Palju õnne Andreas!

Palun kirjuta mulle liina@liba.land ja anna teada, mis suuruses pesu sa soovid ning anna teada ka oma soovidest, kuidas võit sinuni toimetada ;)

Mis suuruses peaks sooja pesu valima?

Pesu suuruse kohta tekkis kommentaariumis ka küsimus. Kas soe pesu peaks olema pigem tihedalt keha vastas või olema paar numbrit suurem?

Proovin siis sellele küsimusele vastata, nii hästi kui oskan:

1. Kui pesu on õiges suuruses ehk suhteliselt keha ligi on kergem teisi riideid peale tõmmata.

2. Kihilise riietuse tõdede kohaselt on küll riiete veidike lohva istumine oluline, et õhk saaks ikka vahele mahtuda, aga seda funktsiooni peaksid täitma muud kihid (keskmine soojust andev kiht ja pealmine vee ja tuulekindel kiht) ja nende vahele jääv õhk.

3. Sooja pesu üks olulisemaid omadusi on niiskuse kehast eemale juhtimine. kui pesu aga keha väga ei puuduta, siis ei ole higil millegi kaudu eemale liikuda peale otsese naha pinnalt aurustumise. Aurustumine on endotermiline reaktsioon. See tähendab, et see kulutab soojusenergiat. See soojusenergia tuleb sinu kehasoojuse arvelt ning jahutab keha. (Sama loogika kohaselt me ju ka saunas higistame - keha teeb pingutusi, et saavutada madalamat temperatuuri) Funktsionaalne riietumine aitab higil kehapinnalt kiiresti eemale liikuda ning väljub läbi hingavate kihtide välisõhku. 

Saksamaal 3. osa - ilma jooksudeta

Miks ilma jooksudeta? 

Puus oli kuidagi imelik - otsustasin tossudele veidi puhkust anda ja selle asemel jalutasin niisama võõraste linnade tänavatel. Jalutasin koguni nii palju, et pidin saapad välja vahetama ja uutele geel-sisetallad sisse muretsema.

Suur saapajaht

Õel olid talvesaapad väga kehvas seisus, niisiis pakkusin talle seltsi ja tuge uute jalavarjude otsimisel. Olin nii öelda mõistuse hääl Eestist, pöörates tähelepanu asjaolule, et siinsed teed on talviti tehtud jääst, mitte asfaldist, vastupidiselt heaoluriigile Saksamaa. Seega peab saapa talla all olema tõsiselt võetav muster.

Leidnud õiged saapad tegime me kvaliteedi kontrolli - mida väljavalitud saapad kahjuks ei läbinud. Teenindajaga läbi rääkides (ja iga minutiga hinda 5 euro võrra madalamaks saades) otsustasime siiski, et defekt on piisavalt murettekitav. Teistel suurustel ja saabastel ei olnud sellist nõrka nahka sääre siseküljel. Teist paari teenindaja ka kusagilt välja ei võlunud. Niisiis lonkisime nukralt edasi. Minule olid aga vahepeal ühed saapad meldima hakanud ja läksime tagasi et minu jalad end rõõmsamalt tunneksid kogu selle šoppamise juures.

Lõpuks õde ikkagi leidis endale saapad, millega ta väga rahul on. Mõlema õe jalad on nüüdsest õnnelikumad!

Järgmisel päeval jätkus sama jaht, aga õe iisraellannast sõbranna jaoks, kelle saapad vett lahinal läbi lasid. Üldiselt on kingade ostmine väga vaevaline tegevus. Ma arvan, et me käisime seal väikeses Schwartzwaldi linnakeses Freiburgis vist 17 korda ühest otsast teise, et lõpuks midagi sobivat ära osta.

Üldse nii hästi ei läinud minu plaan osta endale uued tantsukingad. Uusi tantsukingasid on vaja kinnise ninaga, sest muidu S ei julge astuda ja nii ei saa tantsida. Netist üles otsitud pood oli stripiklubi kõrval, aga kui stripiklubi uksed olid lahti, siis tantsupood oli kinni. Vaatasin kurvalt läbi klaasi igasugu erinevaid ilusaid kingi.

Mitu korda päevas on OK jäätist süüa?

Nostalgia laine lõi üle pea, kui maitsesin šokolaadi jäätist... ja siis veel mõned korrad. Eestis pole veel seda õiget leidnud - kõik on pigem kakaopulbrist tehtud.

Õde oma noosiga

Jäätist sõime isegi Freiburgis, kui oli ilmselgelt hoopis kuuma šokolaadi ilm.

Mõeldud, otsitud, tehtud! Kuum šokolaad oli ka väga hea.

Igavesti matkapoodide fänn

Kui mina ja minu õde käime kas koos või eraldi matkapoodides - siis vaatavad teenindajad meid imelikult ja vist hoiavad kartlikult eemale. Iga uut ägedat asja silmates tõuseb erutunud hääl teist hüüdma, et Näe mis see siin teeb! või Vau - kui kerge see on!

Me oleme nagu lapsed kommipoes. Käime riiulist riiulisse ning uurime kõiki asju põhjalikult. Peame plaane, mida meil veel oma varustuse hulka ilmtingimata vaja on. Kaalume koos ühe või teise asja häid ja halbu omadusi. Mõistatame koos, milleks see nupp on.

Tegelikult oleme me vist alati nii olnud. Enne kui objektiks sai matkavarustus olid need muud asjad. Näiteks meie vanematel on perevaramus üks jutt sellest, kuidas nad meid kunagi mingil Euroopa reisil mänguasja poodi jätsid, et ise mingit muud igavamat poodi uurida (rongavanemad? teenindajate arvates ilmselt küll, ka sel ajal). Mõne aja pärast tagasi tulles tutvustasime me neile detailselt, iga barbinuku omapärasid ja alles siis avastasime, et seal oli veel mitmeid riiuleid, kus oli veel rohkem barbinukke! Ja vaatasime ja uurisime ainult silmadega. Ükski karp polnud vahepeal riiulilt tõusnud.

Kõige suurem kiusatus oli mul sealt matkapoest kaasa osta endale ja S'ile matka veiniklaaside komplekt, aga ma ei suutnud otsustada, milline oleks kõige mõistlikum - tuleb veel guugeldada :D

Suveniirid?

Miks? Ma tõin kaasa hoopis Šveitsi šokolaadi, mille S'iga koos kohe minu saabumise õhtul pintslisse panime. Nii hea!

Vaatamisväärsused

Lisaks poodidele õnnestus siiski ka kultuurselt aega veeta. Näiteks nägin väga bravuurikat Konstanzi lemmik-prostituudi kuju, mis aeglaselt pööreldes näitab oma rinnakat büsti ja pooleldi valla hommikumantliga kaetud keha. Ja nii muuseas sümboliseerib ta ka krooni ja kiriku tasakaalu.

Jätkates kujude lainel - midagi teistsugusele maitsele. Konstanzi triumfi kaar ja sellega kaasnevad grotesksed kujud.

Freiburgis käisime aga isegi Toomkirikus ja Erasmuse maja juures, mis oli samas ka mingi arhidektuuriline vaatamisväärsus.

Minu lemmikud on alati turgude külastamised. ma olen siis niivõrd ahvivaimustuses, et tavaliselt unustan isegi pilti teha. Freiburgi turul maitsesin elus esimest korda kuumi kastaneid. Ei olnud väga head, aga nii hea meel on, et sain ära proovida!

Saksa rongid

Rongisõitu oli selle viie päeva jooksul omajagu. 5 h koos ümberistumistega Frankfurdist Konstanzi ja sama palju tagasi on üks asi, aga ka Freiburgi sõitsime me päris kaua - ja kahe ümberistumisega.

Aga need sõidud Schwartzwaldi mägede, orgude ja metsade vahel, kui oli ka värskelt lund sadanud - vau!

Üldiselt mulle Saksa rongid meeldivad - kiired, usaldusväärsed ja mugavad.

Kuidas on elada 5 päeva (Erasmuse) tudengitega?

1. Lõpuks lähevad kõik keeled sassi. Hakkad suvaliselt ja seda ise tähele panemata rääkima inimestega keeles, mida sa tegelikult tead, millest nad aru ei saa. Sassi lähevad omavahel ikka (õnneks ainult) võõrkeeled.

2. Nii palju erinevaid elukogemusi ja -tõdesid! India päritolu tudeng Briti eliitkõrgkoolist, kes sooviks olla parem taimetoitlane. Iisraeli neiu, kes räägib sõjakogemusest ning kardab kellegi poolt rongi ununenud spordikotti ja traktoreid. Iiri neiu, kes räägib põhjalikult iiri keele erinevatest murrakutest ja nüanssidest ning sellest, miks neid II maailmasõjas ikkagi pommitati, kuigi nad olid neutraalsed. Kõrgõzstani päritolu saksa tüdruk, kes keedab teed Kõrgõzstanist korjatud taimedest ja pakub juurde rasvapirukaid. Eesti neiu, kes end vahetevahel kogemata ameeriklase hulka loeb.... Üli huvitav seltskond!

3. Hoopis erinev arusaam ajast ja puhkusest. Kui järgmisel päeval on tarvis vara tõusta ja teada on et sama asi on ka ülejärgmisel ja üle-üle järgmisel päeval, ei eksisteeri siiski mingit põhjendust, miks ei peaks öö läbi pidutsema ja või hommikutundideni seltskonnas valju muusikat nautima. Kaaslastel jookseb juhe kokku, kui nad saavad aru, et kui rong väljub kell 5.40 hommikul ei olegi mul plaanis kella viieni klubis tantsida. See tekitas kõigis siirast hämmingut, kui ma juba kell 2 kõigile tšau ütlesin (siiski siis juba aitasid joogid šokki pehmendada).

Õtsiga

Jooksud Saksamaal - 2. osa

Auhinnamäng käib ;)

Hmm - ärge unustage siis My Wellness sooja pesu auhinna mängu :) Esmaspäevani saab veel osa võtta :)

Pärast 5 tundi rongisõitu jõudsin Konstanzi

Korralduslik pool on siin väga hea - õde oli täpselt õige rongi ukse taga mind ootamas, ca 5 minutiga jõudsime tema ühikatuppa, kus parasjagu Bettina (Kõrgestani päritolu sakslane) tegi rasvapirukaid! Laualt ei puudunud ka vein, aga Bettina enda korjatud tee oli sellest kõigest peajagu üle. Teed jõime väikestest kausikestest.

Hommikul ärgates tee ja banaan - varsti hakkas õde suunavaid märkusi tegema, et millal ma siis nüüd jooksma lähen...

Hommikujooks #63 - vaated mägedele, soe päike ja uhked järveäärsed villad

Alustuseks ma aga hiilisin kohalikku termi (kuumavee basseinidega majja) sisse. Kange vetsuhäda oli, aga tagasi minna ei viitsinud. Maja oli tühi, keegi  mind ei peatanud - kuni ma juba kabiinis olin. Siis tuli keegi küsima, et kas siin on keegi. Kui mina välja astusin olin mina üllatunud nähes koristajat ja tema üllatunud nähes jooksjat. Panin plehku :)

Järve kaldale jõudes ei uskunud ma oma silmi - nii ilus! Täna oli ka üks harvatest mitte-udustest päevadest ja üle järve oli näha lumiseid mäetippe. Marsruudis sinna-tagasi oli esimesel poolel omajagu peatusi - ei pilte teha. Tagasi tulles proovisin ikka jooksu ka teha.

Mäed!

Sõbralikke jooksjaid oli palju - kõik kes vastu tulid, ükstapuha kui palju nad parasjagu tempot arendasid, noogutasid ja naeratasid. Sellest tunnen ma Eestis joostes puudust.

Jah Siim - see luik tegelikult ka liigutas! Tükk aega ootasin võimalust teha pilti, nii et tal ka peale tagumiku midagi vee peal oleks :)

Ausalt öeldes ei suutnud ma täna ära otsustada kummale poole vaadata joostes - kas mägesid või neid superägedaid villasid, mis järvekaldal olid. 

Stiilinäide

Palav hakkas ka - lõpuks tõmbasin pusal ja pluusil lukud täitsa lahti ja käärisin käised veidi üles.

Jooks oli igal juhul korda läinud.

Muud reisijutud

Õde kappas loengusse, võttis mind kaasa, näitas Konstanzi ülikooli kämpust ja jättis mind üksi. 

Vahtisin tükk aega erinevaid menüü variante mensas ehk sööklas. Kõht oli juba väga tühi, aga see ei tähendanud, et ma kiiremini oleks osanud liigutada. Kas ma seda võin samale taldrikule panna? Kus ma siit vett saan? Kuidas ma maksan? Kuhu ma istuda saan? Miks siin laua all porolon on?

Ülikooli internett oli väga piiratud - sellest ei saanud asja - lugesin siis iPadist raamatut. Tuulil lõppesid loengud ära ja mina tulin linna, et lasta end igast spordipoest võrgutada ja veidi ka vajalikke asju juurde soetada.

Nüüd siis erinevaid Iiri pubisid väisama ;)

Jooksud Saksamaal - 1. osa

Hommikujooks #62 Saksa külas nimega Eschborn

Esimene jooks Saksamaal oli väikeses külas Eschborm, mis on osa Frankfurti ümbritsevast linnakust. Umbes pool Eschborni on rahuliku tempoga küla, kus kiiruspiirang on igal pool 30 km/h. Teine poolt koosneb kõrgetest kontorihoonetest ja hotellidest.

Hommikul ärkasin kahtlaselt vara - ca tund aega varem, kui planeerinud olin. Tegin endale hotellitoas teed ja kasutasin Wifi võlusid. Siis jooksuriided selga (selgus ka esimene pakkimise feil -  mitte ühtegi juuksekummi!) ja kiirustasin läbi jaapani/hiina p
äritolu pintsaklipslaste summa välja. Siin on soe! Kuus kraadi sooja on väga mõnus.

Varahommik saksa külas.

Jooksu üks eesmärkidest oli üle kontrollida just see kontorihoone, kus meie koosolek tulema pidi. Sinna jõudsin ma jooksu lõpus läbi džungliraja.

Minu ees jalutav härra hoidis lahkelt palmioksi, et ma ilusti selest rajast läbi jõuaksin.

Kohe džungliraja lõpus astusin technopolisesse - abstraktse kunstiga

Plaanisin joosta mööda jõeäärt just selle rahuliku küla poole peal. Olin enne Google mapsist asja üle vaadanud ja enamvähem teadsin, kuhu pöörata. Nii kaua teadsingi, kuni hakkas kahtlane, et jõgi kuidagi veel risti tee peale pole jäänud. Jooksin tagasi. Jooksin veidi mööda peatänavat ja voila - otse tänava seest ilmuski varsti jõgi välja! Peatänav oli ehitatud jõe peale!

Teie näete kusagil jõge? Mina küll ei osanud aimata.

Sain niisiis ikkagi oma jõe kätte ja joosin selle serva pidi vahtides nostalgiliselt Fachwerk maju ja hommikul rahulikult tööle jalutavaid sakslasi. Uudistasin huvitavaid aiakaunistusi ja jooksin kogu aeg kergel kaldel - vaheldumisi üles ja alla. Jooksu vältel tegin vist 10 pausi piltide tegemiseks ja/või mõledes, et kus ma siis nüüd olen ja kuhu minema pean :)

Hotelli tagasi jõudes näitas kell täpselt 5.01 km. Nii täpselt olin ennustanud eelmisel õhtul oma marsruuti! Kuum dušš ja parim hommikusöök üldse - selline, mida ise tegema ei pea :) Aga tegelikult oli see valik tõesti väga hea.

Ühe maja õuekaunistused...

Muud reisimuljetused

Miiting läks hästi…

Lõuna Frankfurdi ajaloolises linna vahtkonna hoones (Cafe-Hauptwache) oli maitsev ja tore. Seal on kohvik tegutsenud juba aastast 1905.

Enne rongijaama jooksmist ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja piilusin "korraks" spordipoodi ka. JA MA LEIDSIN LÕPUKS ENDALE JOOKSJATE OHUTUSVESTI HELKURITE JA LED TULEDEGA! Ma olen seda juba nii kaua Amazonis luuranud. Hea et ei tellinud. See, mida siiani veebist piiludes kõige paremaks pidasin oli ilmselt disainitud meesterahvastele pikkusega üle kahe meetri. Oma ostuga olen väga rahul. Nii muuseas valisin endale ka "mitte libiseva" peapaela suvisteks jooksudeks (buffi asemel) eks ma siis anna teada, kas ja kuidas see töötab. Mul on nimelt nii libedad juuksed, et nende peal saab teha ultimate katsed.

See kirjatükk sündiski rongis teel Konstanzi :)