Hommikujooksud #43 ja #44

Hommikujooks #43

Teisipäevane hommikujooks oli tore. Tavaline ring. Külm ja karge ilm.

4,2 km

31 min

Õhtul läksin esimest korda päris jooga trenni. Olen kodus teinud iPadi appi järgi joogapoose ja väga mõnus on olnud. Trenni võimalus tekkis jällegi niimoodi iseenesest. S'i töökaaslased moodustasid joogide grupi ja tellisid endale juhendaja ja kutsusid ühinema. Mina mõtlesin ja vaagisin üht ja teistpidi. Lõpuks otsustas minu eest minu põhimõte öelda uutele asjadele JAH. Ja ma läksingi.

Jooga kogemus päris (mitte virtuaalse) juhendaja käe all

See trenn oli aga hoopis teine tera. 6 kiiret päikesetervitust andis aimu, mis tulema hakkab. Pärast seda läks kringlite vorpimiseks. Ma ei teadnudki, et mu keha on võimeline niimoodi panduma ja väänduma. Muidugi proovisin kõike asju maksimaalselt kaasa teha. Lõpu poole aga hakkas alaseljal juba kergelt valus ja kange oli ta juba ammu. Pärast sildasid ma enam nii entusiastlik ei olnud. Jalgade painutused tegin aga suure hurraaga kaasa jälle. Täna on reede ja reie tagumised lihased on ikka veel valusad.

Meil on muide meessoost joogajuhendaja :) (mitte see kes pildidl küll) Pildi allikas

Järgmine teisipäev jälle! Võib-olla neljapäev ka :)

Pärast joogatrenni taarusin ma koju, vajusin diivanile ja keeldusin süüa tegemast. S mõningase menetluse järel võttis selle raske töö enda peale. Tegelikult tuli ikka energia ka tagasi mõne aja pärast.

Hommikujooks #44

Kolmapäeval ärgates ja voodist tõustes istusin ma uskumatuses kiiresti voodisse tagasi ja mudisin sääri - tõesti - ei mingit pinget. Null. Ma olin üli üllatunud, sest alates hommikujooksude algusest pole sääred nii pehmed olnud. Läksin hea meelega jooksma.

VIGA!

Enne esimese kilomeetri läbimist hakkasid jalad ja koos nendega kogu keha streikima. PUHKUST! Mingil põhjusel olin ma aga valinud kõigele lisaks ka pikema ringi, mille nüüd  lühemaks pidin lõikama. Tahtejõud oli see, mis minu 3,72 km jalgu liikumas hoidis. Tahtejõud ja teadmine, et kaks järgmist hommikut on niivõrd varajased stardid jälle, et mingit hommikujooksu sinna ei mahuta.

3,72 km

29 min

Järgmise kahe päeva hommikud möödusid kas rongis või bussis vahemaid mõõtes.

Hommikujooksud #41 ja #42

Vabandused...

Eelmisel nädalal jäi tervelt kolmel hommikul jooksmata! Esimene varajase Tallinnasse mineku tõttu, teine varajase Helsingisse mineku tõttu ja kolmas jällegi varajase Tallinnasse mineku tõttu. 

Laupäeval oli mul aukohus esindada Tartu skaute skautide üldkogul (loe - vahetevahel mandaadiga märku anda oma nõustumisest/mittenõustumisest). Õhtul oli mul suur au ja hea meel üle anda kaks eeskujuliku skaudi edutust Tartu maleva vägevatele skaudijuhtidele. Ka ise sai korra publiku ees käidud, et oma kiitus vastu võtta.

Muuhulgas saime me S'iga korraliku õppetunni, et RSVP ei ole mitte niisama kutsetel kirjas.

Laupäeva öösel sai veel Red Bulli abiga Tartusse tagasi sõidetud.

Hommikujooks #41

Pühapäeval sai mõnusasti sisse magada - selle nädala ainuke kord. Aga jooks oli sellevõrra vingem. Kohe oli tahtmist kiiresti liigutada. Väljas oli piisavalt külm ka, et oleks suur soov ennast kiiresti liigutada, et sooja saaks. Oi mulle meeldib talvel joosta!

Vaatamisväärsustest nägin Anne kanali ääres luhal mahajäetud ostukäru. Kohe tuli meelde Kettamaailma 11. raamat  Reaperman...

Õhtul oli veel tantsutrenn, mille lõpuks me mõlemad S'iga mossitasime teineteise peale. Kuidagi on õnnestunud Jive samm TÄIESTI ära unustada - nagu poleks kunagi teinudki! Ja noh tango tuli nii kaua välja, kui me hakkasime seda promenaadi sisenemist lammutama. Siis ei tulnud enam midagi välja.

Kuna kodus meil midagi süüa ei olnud (S boikoteerib vist seda ülejäänud kanasuppi, mis meil seal on) siis sõime Werneris veise sisefileed medium rare.

Koju, jooga, tuttu.

Hommikujooks #42

Esmaspäeva hommiku jooks oli ka tore - tükk aega ei suutnud ära otsustada, et ka sminna samale ringile, mis pühapäeval (veidi üle 6 km) või teha tavapärast tiiru (3,5 km). Tegin kompromissi ja tegin tavapärasele tiirule veidi juurde.  Jalad tundusid nii mõnusad ja värsked (jooga!).

Esimest korda lõpetas kell treeningu salvestamise keset jooksu, sest aku oli täitsa tühi. Vähemalt näitas ta mulle kuni jooksu lõpuni kellaaega.

Kuidagi väga külmaks on läinud väga järsku!

Nädala plaanid

Sel nädalal ehk õnnestub minna ujuma ja käia korralikult jooksmas. Kui nüüd see hommikune kohmitsemine kiiremini läheks, siis saaks hommikujooksud ehk veidi pikema distantsi peale venitada.

Hommikujooks #39, Tallinn, Helsingi, hommikujooks #40

Kaks päeva pausi

Kui kaks päeva hommikujooksud vahele jäävad on selline tunne nagu oleks nädal aega ainult istunud. Kuigi ka seda oli nende kahe päeva jooksul päris palju - rongis, praamil, taksos, bussis... Need kaks päeva, mil joosta ei jõudnud olid äärmiselt tegusad.

Hommikujooks #39

Hommikujooks #39 oli ikka päris libe. Pidin oma sõnu sööma. Esmaspäeval kuulutasin maailmale, et väga hea on joosta ka tavaliste tossudega (Asicsid) aga teisipäeval oli see pisike lumekiht jäält kadunud ja Adidase tossud jätsid küll soovida oma pidamisega. Õhtul läksin krabasin vanemate juurest õe lahkel loal tema Icebugid, et nendega proovida. Ette rutates - oli ikka vahe küll. Veidi imelik oli ka - see krabin, mis iga sammu saatis oli kummaline ja harjumist vajav.

Soome

Soomes sain käia ühe tunni ajase koosoleku pärast. Aga vajalik ja hea koosolek oli. Pärast sai lähedal kohvikus edasist strateegiat arutada härradega.

Laevas muud eriti teha ei ole, kui süüa ja arvuti taga istuda...

Kui saaks laevas trenni teha...

Tallinn-Helsingi praamil võiks olla jõusaal ja treeningruum mõne trenažööri ja näiteks jooksulindiga. Nii hea oleks minna kell 7.00 laevale, 45 minutit kuni tund trenni teha, pesta (ja äkki ka korraks saunast läbi hüpata?), hommikubuffees mõnus hommikusöök ja saab edukalt alustada kell 9.30 tihedat tööpäeva. Trennikoti saaks sadamas päevaks lukustatavasse kappi hoiule panna. Ma lausa otsiksin koosolekuid Soomes kui selline võimalus oleks!

Selle asemel polnud midagi muud targemat teha, kui erinevaid buffee toite proovida ja istuda. Mul oli küll tunne laeval ringi vaadates, et lisaks Kalevipoegadele on reisijate seas ka piisavalt ärimehi, kes ehk sooviks istumise ja arvutiekraani vahtimise asemel trenni teha.

Arutasin seda tagasi tulles ka töökaaslasega, kes oli hoopis teise kohtumise pärast Helsingis. Tema käib kord nädalas niimoodi Tartust Helsingisse ja tagasi. Ta oli minuga kahe käega nõus.

Niisiis Tallink - kas pole mitte suurepärane idee?

Pärast koosolekut ja nõupidamisi oli veidi aega kuni laeva välumiseni. Täitsin ema tellimuse ja käisin ühes kunstitarvete poes ja ostsin igasugu portselanivärve kokku. Sellele kulus pool tundi!

Ja ikka oli veel aega üle. Tee peal nägin sellist suuremat laohoonet, mis tõotas olla kohvik. Otsustasin sisse vaadata ja avastasin end jõuluteemaliselt gurmee turult... super!

Kohvikud, erinevad letid lihast salatini, jõulumuusika...

Praegu guugeldades sain teada, et käisin Hietalahden turul, mis ei ole kuigi kaua avatud olnud.

Hommikujooks #40

Juba eile õhtul mega väsinuna tagasi koju jõudes rõõmustasin, et täna saab jooksma. Ja oligi hommikujooks #40 - miinustemperatuuri oli 6 kraadi ja esmakordselt proovisin naastrehvidega joosta.

Kes märkab naastu jälgi jääl?

Täna ei õnnestunud KUIDAGI see madala pulsiga jooks. Lõpuks hakkas see kõrge pulsi häiret andev kell lausa närvidele käima. Eks külmas peab ju tegelikult ka süda veidi rohkem tööd tegema, et keha soojas hoida JA liigutada. Igatahes on mul selline kahtlus, et äkki lülitan selle piiksumise välja praegu ja jooksen sellise pulsiga, mis juhtub.

Novembrijooks 2014 e. hommikujooks #37

Ettevalmistus

Reede õhtul tuli vist midagi sellist üle mu huulte:

"Oi kurat, homme on ju see jooks... "

Ma olin selle ära unustanud. Reede oli omaette katsumus ka - libedad teed Tallinnas ja Tartus. Esimene lumi ja rongist peaaegu maha jäämine.

Hommiku rituaalid

Aga laupäeval sai mõnusalt kella kümneni magada, siis riided valida, kaerahelbe putrugi süüa ja bussi peale jalutada. Elu nagu lill kuni avastasin, et buss keerab Põllu peatusest tagasi linna poole ja Kvissentalist läbi ei sõidagi. See tähendas siis kiire tempoga jalutskäiku, mille vältel pulss ainult tõusis, sest järjest suurem mure tuli peale, kas ma ikka jõuan üldse õige aegselt starti.

11.58 rebisin ümbriku stardimaterjalidega lahti nii mõnigi flaier pudenes laiali, mida mul polnud mahti ka koristada. Koti sokutasin toredate korraldajate loal nende telki ja kiiruga haaknõelu pusa külge kinnitades proovisin kepikõndijateski vähemalt veidi ettepoole saada sel hetkel, kui stardipauk anti.

Start

Stardikoridor, kepikõndijad ja mina ikka veel viimaseid ettevalmistusi tegemas mõnusaks jooksuks. Pildi allikas.

50 m pärast starti tuli meelde kellal ka start vajutada. Siis hakkasin kindaid jooksu pealt kätte ajama.

Jooks

Aga nendest sekeldustest vaatamata oli mõnus jooks. Mul ei olnud mingeid plaane mingit kiiret jooksu teha ega rekordit püüda (see pole selleks õige rada). Oli lihtsalt plaan teha laupäevane hommikujooks #37!

Check list:

• Tempo OK, 
• Hingamine - OK, 
• Pulss - misasja??? - nevermind - ignoreeri. 

Ühel pildil väga fotogeenilise jooksjaga. Pildi allikas

Ja hasart lõi sisse - seljad ainult lähenesid ja jäid taha. Tee peal sai isegi kiiretele sõpradele lehvitatud ja kaasa elatud, kui nad juba tagasipöörde teinud olid ja parasjagu vastu jooksid. Ka rajameeskond sai mõne naeratuse ja julgustava repliigi (muidu on asi väga ühepoolne - nemad meile kaasa elavad aga kas keegi neile ka midagi toredat ütleb?) 

 KÕIGILE lehvitamas. Pildi allikas

Kõikidele fotograafidele, keda märkasin kaamerasilaga enda poole suunatud olekus sai lehvitatud. Ja kõige selle juures keris mul pulss, mis juba alguses oli 150 kümnendaks minutiks üle 180 ja sealt edasi ainult tõusis - kuni lõpusurdini, kus nägin ka numbrit 191.... jah - ma olen ka üllatunud, et südamerabandust ei saanud - aga muidu oli olek ju täitsa hea, muidu oleks ikka tempot vähemaks võtnud küll.

Ilma veiderdamiseta saab ka joosta. Ilma naeratuseta ei saa. Pildi allikas.

Nii palju siis rahulikust jooksust. Lõbus jooks oli aga kindlasti.

Tulemus

Mingeid rekordeid ma ei püstitanud, seda võib kevadel proovida jälle mõne tempotrenni jooksul Praegune 5 km isiklik rekord on aasta 2013 märtsikuust, kui kahe nädalase akna sisse mahtusid nii viimane lumelaua sõit kui ka jooksutreeningute algus.

278

104

393

Liina Land

Tartu

MTÜ Spordiselts

0:31:11

0:15:19

N

(54)

Finišis olid vastas ka S ja isa, kes lahkelt pakkus küüdi teenust kelle ma veensin ca tund aega enne jooksu mind sõidutama. Sain koju enne kui külmavärinad peale tulid. Et jääda ausaks, siis ma olen ka isal näiteks rattarallil Elvas vastas käinud :) 

Taastumine

Kodus esimese asjana KUUM dušš, jalad seinale ja kompressiioonsokid jalga. Järsku ärkan ma ca 2,5 tundi hiljem magusast unest. See uni oli igati vajalik, sest õhtul oli veel sõbranna sünnipäevapidu.

Venitamise/rullimise puudujääk annab valusalt tunda. Ka kolm päeva hiljem.

Hommikujooks #38 - Kas on võimalik joosta liuväljal?

Esimene tõeliselt libe jooks sel talvel oli täna hommikul. 

Ja libeda all mõtlen ma sellist libedust, et jooksurajal olid jäljed, kuidas keegi on rõõmsalt liugu lasknud.

Ma jooksen samade tossudega, nagu ikka ja teate mis - ma ei libise! Kõndides ma olen nagu Bambi jääl, aga rahulik jooksusamm on stabiilselt libisemisvaba. Isegi jälgi ei jää. Nii et annab küll joosta talvel ka väljas. Kõndimist ma ei soovita.

Kuna ma mäest üles ja alla kõndides ikkagi paar korda libastusin, siis rändab mõte järjest rohkem Icebugide suunas.

Naastudega talvised jooksujalatsid

Plussiks on ka see, et mõned talvised Icebugid on veekindlad ja varustatud ka helkur-elementidega. Kõik kolm on omadused, mida talvised jooksjad otsivad. Veekindlus on nii ja naa. Veekindlad jalanõud kindlasti hingavad kehvemini, kui võrkmaterjalist jalanõud.

Hommikujooks #38

Ärkamine oli üllatavalt kerge pärast sisukat pühapäeva õhtut tantsutrenni, Asian Chefi ja PÖFFiga.

Kõnniteed teevad ettevaatlikuks ja kui kusagile on liiva puistatud, siis teeb see vaid petlikult uljaks. Jooksma hakates olid jalad all nagu puupakud (Novembrijooks). Pulss aga püsis ilusti alla 150 terve jooksu aja. Selle saavutasin ma põhimõtteliselt nii, et sättisin kella häiret andma juba 147 bpm juures.

Selline väike taastav jooks.

Novembrijooksu ehk Hommikujooks #37 kokkuvõte tuleb ka.

Mitte laisk vaid ettevaatlik

Eile ei käinud jooksmas. Täna ei käinud ujumas. Miks?

Kolmapäeval võtsime S'iga Veinis ja Vines vastu uut veiniaastat.

Le Beaujolaisnouveau est arrivé! 

Mõnus õhtu, veiniviktoriini võit, veinikorgi viskes valus põrumine, mõnusad snäkid ja veinimaitsemine.

Pole vist mõtet rohkem seletada. Neljapäeva hommik oli loodud sisse magamiseks.

Päeva jooksul sain ma aga umbes 30x aevastada ja nohu hiilib ligi. Seega  tuli kiiresti kasutusele võtta abinõud:

• Kuum c-vitamiini jook -poole kuni ühe sidruni värskelt pressitud mahl, ca 5 cm jagu viilutatud ingverijuurt, 1tl mett, kuum vesi

• Kanasupp - ikka ise tehtud… tuli nii hea, et sõime S'iga kahe peale kõik kolm liitrit korraga ära. Vedelikupuudus?

• Uni - kell 10 tuttu

Jää ja lumi

Täna hommikul Tartus rongi peale rutates olin õnnelik, et pääsesin luud-kondid terved (või isegi eluga). Maja väravast 2 meetri kaugusele jõudnud, kuulsin selja taga pidurdamist ja ümber pöörates nägin, kuidas auto põhimõtteliselt maja seina sisse sõitis. Kogu teekond kodust rongijaama ma ei pannud külma tähelegi, sest kõrvus kohises adrenaliin.

Terve tee sadas jäidet juurde ning kõiki teeületuskohti valisin VÄGA hoolikalt, sest autode piduritele täna loota ei saa. Et minu enda tagumik maad ei puudutanud kordagi on lihtsalt ime.

Rongis oli piisavalt jahe, et enamus reisijaid keerasid end mantli alla kerra.

Ja Tallinnas hakkas lund sadama! Juhuu!

Goldrexi asemel

Niisiis - ennetades haigeks jäämist, kontide murdmist ja ületreenimist - ma ei ole olnud mitte laisk vaid ettevaatlik :D

Hommikujooks #36, järjekordne ujumine ja jõulupaki loosi idee

Varakult ärkamise väljakutse

Varakult ärkamise harjumus on jälle paremuse poole liikuma hakanud. Vahepeal puusa pärast pausi tehes ununes see oskus ära :) Teisipäeval ja kolmapäeval oli juba täitsa OK ärgata. Muidugi on tore ka see, et mida varem ma ärkan, seda varem ma jõuan tööle ja sealt oma korda varem koju.

Varakult ärkamise varjukülg

Teiselt poolt mõjutab selline unerütm aga sotsiaalset elu. Mulle oleks nagu uneprogramm peale kirjutatud, mis kell 23 silmad looja kisub - isegi siis, kui oled sõpradel külas või peol.

S näeb selle probleemiga kurja vaeva. Ta on avastanud nipi, et kui mind kella 11 ajal õhtul liikumas hoida ja aktiivselt stimuleerida sotsiaalset hinge minus, pikeneb minu vastupidavus kuni umbes kella neljani öösel. Alkohol aitab kaasa muidugi :) (Aga veini tuleb vältida).

Minu enda nipp on kella 20-21 vahel juua üks Redbull. See aitab ka vältida seda surnud hetke kui on vaja/tahtmine/võimalus sõpradega pidutseda. Boonuseks on see et Redbull lihtsalt maitseb mulle.

Hommikujooks #36 ja -ujumine #4

Teisipäevasel jooksul premeerisin ma enda tublidust varem välja saamise osas jooksuringi pisut pikemaks venitamisega. Ühtlaselt madala pulsiga jooksmine on kergemaks läinud - kell karjus minu peale sel korral juba palju vähem, kui tavaliselt.

Kolmapäeval sain jällegi ujutud 100m rohkem, kui eelmine kord :) Niimoodi vaikselt tulebki mahtu tõsta :)

Peaaegu sama aeg, nii erinevad numbrid

Meie pere jõululoos

 

Allalaetav fail, kui on soovi samamoodi oma pere/kollektiivi/sõprade pakiloos teha (kliki peale, salvesta, prindi, voldi, täida, loosi):